Wednesday, May 25, 2011

SUURPROJEKT 2011 ehk kivimängud

Kui 69m3 vett oli oma pesasse voolanud, tuli talle anda aega seal veidi koduneda.
Kuidagi tuleb ju edasi tegutseda ja seda vee selgimise, rahunemise ja soojenemise aega ongi kõige parem kasutada kallaste vormistamiseks.
Kui ma sügisel selle järveplaani välja mõtlesin, oli päris selge, et ma ei saa rajada neile kallastele mingit väga lopsaka taimestusega haljastust, ka sooaia mõte tuli otseteed peast välja heita. Asi on meie õue pinnareljeefis. Langus paremalt kaldalt vasakule oli silma järgi 50-60 cm, mõõtes 57cm ja eest taha oli tõus pea meetrine ja mäe otsa juba sood ei tekita. Et ma majast tookord välja ei pääsenud, uurisin fotosid, sest peale uue aiaosa loomise oli selge, et vana ja uue vahele peab mingi ühenduse tekitama. Meetrisügavuse kruusa (vana teease ju) sisse midagi istutada pole võimalik ja siis oleks kaduma läinud ka vaade kunagise aia piirdele ehitatud päris hästi haljastatud kivimüürile.
Kui ma olin otsustanud vee kasuks, ei olnud mul siiski päris selget arusaama, mismoodi need kaldad ikkagi kujunema hakkavad ja kuidas ma täpselt selle järve sinna kahe aiaosa vahele sedasi istutan, et ta ei tunduks seal mingi võõrkehana, et ta poleks lihtsalt mingi veeauk, vaid et tal oleks ka mingi veidi teistsugune kaldajoon ja et ta sobituks olemasolevaga.
Kritseldasin igasugu skeeme, võtsin ette ühe foto ja püüdsin sellele midagi tekitada, aga seda minu jaoks päris õiget mõtet kohe ikkagi ei koitnud. Killustik ja müür ja vesi käisid peas ringi kuni ükskord äkki turgatas mõte, et on ju olemas ka kaljujärved sügaval kivide sees. Edasine oli minu jaoks juba lihtsam, aga mul oli vaja end kuidagi kaasale arusaadavaks teha:), see oli kogu selle epopöa jooksul kõige raskem asi. Hasart järv maha märkida tekkis tal siis kui väljas möllasid kõige suuremad tormid ja lumi oli kõige sügavam:)
Mõtlesin välja, et vasak kallas peab jätkuma killustikuga nii, et istutusala eesmine parem nurk keerab end veele ette, et siis võtaks ta vee nagu kaissu. Ja parem kallas ehk müür tuleb lasta sügavamale ning kogu müür peab jätkuma tiigi/järve:) taga. Täna kell 16-ks on kõige suurem töö tehtud ja tulemus on just selline nagu ma endale ette kujutasin. Jäänud on veel poolsaare täitmine kividega, sedasi püsti nad sinna ei jää. Ilmselt tuleb sinna välja mõelda ka mingi lamav lehtpõõsas.

Siin on näha, kuidas parem kallas keerab end ümber vee. Üldiselt oli valgus pildistamiseks muidugi täiesti vale, aga täna on siiski pisut nagu veidi ajalooline päev ja see lihtsalt vajab jäädvustamist.
Mõnes kohas paistab veel veidi kilet, aga alles nüüd saab järve lõplikult veega täita. Kui me oleksime seda varem teinud õige tasemeni, oleks kile võinud lihtsalt vette vajuda. Nüüd on ta ümber valli keeratud, servad üles tõstetud ning peidetud.
Hädasti oleks vaja veel vihma või survepesu, et kivid puhtaks saaks.


Need kivimängud on hiigla põnevad. Too neid kive kuipalju tahes, ikka on neid vähe või pole olemaski seda kõige sobivamat. Ja mingi Murphy ruudus seaduse kohaselt jääb neid töö lõppedes järgi terve hunnik. Aga need oskame me küll päris hästi ära kasutada ja karta on, et neid hakkab jälle puudus tulema.
Nüüd ootab meid ees tagumise kaldamüüritise taguse korrastamine ja haljastamine ja kui vesi peale täitmise veidi soojeneb, siis veekogu taimestamine. Kui palju selleks aega kulub, ma ei planeeri, teeme nii, kuidas jõuame. Ja loomulikult selle hiigelmäe laialiajamine ja maa planeerimine, aga seda alles siis kui traktor ära remonditakse.
Ilm on nii selline, et ma olen isegi paksus talvejopis kringliks külmunud:)
Ja mind ei tasu enam kunagi luku taha panna:)


14 comments:

  1. See on tõesti SUURPROJEKT!Seda kõike tahaks oma silmaga näga ja loomulikult ka SINU võrratuid õitsevaid IIRISEID.

    ReplyDelete
  2. Loen juba ammu Teie blogi ja ootan huviga iga uut kirjutist. Iga päevaga aina huvitavamaks läheb, kadestamisväärt toimekus! Mõte käib tasapisi seda rada, et kuidas seda ilusat aeda piiluma saaks:) Soovin jõudu-jaksu ning muidugi tervist!

    ReplyDelete
  3. Super!!!

    Ausalt, kadestan, et Sul projekti läbiviiateks, kes kompromissitult Su soovid täitsid. Ma nii õnnelik pole - meie tiik mehe "suurprojekt" ja kuna ta hakkas tegutsema nii kähku ja hoopis teise kohta (koht, kuhu mul ammu oli kavas teha oma unistuste kasvukas), et ma ei jõudnud end selleks ettegi valmistuda, ma tegel´d pole veel sellega siiani kohanenud, kogu värk nagu pind kannikas :DDD

    Aga kas sinna poolsaarele ei sobiks miski rippuvate okstega puuke?

    ReplyDelete
  4. Võimas!!!
    Kui ilus ta veel taimestatult olema saab! Jälgin suure huviga!
    Kadestamistväärt tublid olete! :)

    ReplyDelete
  5. trumm teeb suu lahti... paneb kinni... teeb lahti... ja enam-vähem sedasi ta jääbki :D

    ehh-jahh!
    ainuke mõte, mis küsimusena tekkis, oli see, kas see vasakpoolke hall killustik ei hakka kuidagi disharmooniliselt mõjuma? et äkki võiks sinna ka seda maakivivärvi kollakamat kivi/kildu sisse pikkida? pildi pealt muidugi ei saa tegelikku ülevaadet, aga ika väga hea tundub.

    ja kuhu tuleb paadisild? :)

    ---

    hiline - paganama suur pind, peab ütlema :)))

    ReplyDelete
  6. Killustik on tegelikult sama, ta vajab ainult vihmapesu:)
    Ja minu puhul on üldiselt rippoksalised lehtpuud välistatud või siis peidetud sellistesse aiasoppidesse, kust nad välja ei paista.

    ReplyDelete
  7. oh ja ahh!
    Deia läheb ohib edasi ja haub kurja plaani varsti autorattad sinna lõunaosariikide poole seada :D

    ReplyDelete
  8. aaaa, ma juba lootsin, et on kollakas kruusavärvi kild - see mu lemmik :)

    a mis luku taha? miks luku taha?
    kuigi luku taha ei peaks ilmselt kedagi panema :)

    ReplyDelete
  9. Võtab tummaks! Eriti see osa, et sa oskad nii hästi ette kujutada ja planeerida ja siis veel see ka, et saabki selline nagu kujutlesid. Te olete ikka fantastilised! Mõelda vaid, JÄRV!

    Õnnitlused ka sellise ajaloolise hetke puhul!

    ReplyDelete
  10. Vauuuu! No igatahes, mina vaatan selle asja igal juhul 4. juuni hommikul oma silmaga üle (isegi, kui ma peaks seda üksi ilma pererahvata tegema, aga parem oleks ikka, kui teid endid ka näeks).

    ReplyDelete
  11. Ajaa, lamavatest lehtpõõsastest on minu vaieldamatu lemmik laiuv tuhkpuu, see kalaluu-okstega.

    ReplyDelete
  12. Ma võin saladuskatte all öelda, et "elusast peast" on see järv veel parem kui pildi pealt. ;)

    ReplyDelete
  13. Uuu, kade olen, sest te olete ikka SUPER projektiga hakkama saanud jälle!
    Tahaks ka kohe oma silmaga näha!

    ReplyDelete
  14. Sain ka lõppude lõpuks siia Su tiiki kaema tulla. Suur töö ja ilus tulem! Ja nutikas ka, et ei hakka kuidagi omaette sudima vaid rakendate ikka abijõudusid. Saab kohe valmis ja saab kõige toredamaga tegeleda, st. taimestamisega.
    Kindlasti on mul plaan Teile sinna korraks klülkla hüpata, nagu jutt ka oli. Ega ma ei pahanda kui neid taimi enam alles pole (iiriseid) ja on teistele antud aga tiiki ja seda teist aia-ala tahaks hirmsasti ühe silmnaga kaeda. Minu lõuna-osariikidesse tulemine algab siis kui Rubra Plena on täies õitsemises või juba lõpukorral, sest ega enne saa kuskile kui lapsel kool edukalt lõpetatud. Eks ma helistan siis kui selge, mis toimub.

    ReplyDelete