KÖÖGIVILJANDUS

on ikka tegelikult päris vale termin. Mõtlesin sellele kui istutasin 06.05 kasvuhoonesse ära tomatid. Väljas oli küll veel päris külm, aga toas nad kauem poleks kannatanud. Hüüdsid juba ammugi appi. Mõned ööd oli vaja neid küll kütta, aga esimene õis ilmus tomateile juba järgmisel päeval ehk siis 07.05 ja 09.05 oli neid õige mitu. Et paprika ja jalapenod on veidi õrnemad, ootasin kuni ilm soojemaks muutus ja 09.05 said ka nemad paika.

Aga see köögiviljandus on ikka sisutu või valesisusõna küll. Mul ei jõua nii mõnedki lehed, juurikad, marjad, ebamarjad, õisikud või varred, mõnel ka idud üldse kööki. Võtan sealtsamast õuest ja sealsamas hakin või söön. Ja vilju ehk seemneid enamasti ei tarbitagi, üksikud välja arvatud:) Köök veel kuidagi, aga vili ikka enamasti mitte.

Noh, eks see keel ole üks suur märgisüsteem, et kunagi olla kokku lepitud, milline sõna millist nähtust või asja tähistab. Ei tea, mina pole küll milleski kokku leppinud, aga ju mõni sõna suupärasem on kui teine ja läheb käibele, mõni vajub siis unarusse. Puhas semiootika kõik. Ma oleksin küll pigem kokku leppinud toidutaimedes, sobinud oleksid ka tarbetaimed.

Eile istutasin samuti. Pool päeva vähemalt. Kui võtsin kasvuhoonest taimekaste, siis tuli äkki meelde, et mõnele meeldib triiphoone rohkem. Silmitsesin küll oma istutusmaterjali armastusega, et ikka hästi kasvama läheksid, aga mõte käis ikka omasoodu neid triipe pidi. Kasvuhoone, kasvumaja- asjad on selged. Selline rajatis, kus midagi kasvatatakse. Aga kuidas triibuline ja kasvatamine kokku käib. Ja see asjandus pole ka mitte kuidagi triibuline, mõnel võib ta ju päris ruuduline ka olla:), nii põhiplaan kui aknad. Aga võibolla hoopis seepärast, et kui tomatid reas, siis oleksid nad justkui triibud. Noh, veel veidi aega edasi, ei need tomatid siis triipe küll ei meenuta, pigem juba metsa või võsa.
Turgatas siis pähe, et sõna pidi tekkima sel ajal kui avamaa hakkas kolima katmikalale, ju see üks kadakasakste-veel üks naljakas sõnamoodustis, ei tea, kas seepärast, et need saksikud endast madalamate suhtes nii torkivad, tõrjuvad olid, või oli hoopis ülimoodne oma kodumaised kadakad peentesse aedadesse istutada- leiutis peab olema, see triiphoone ikka.

Kui mul juba päris puuhobuse tunne peale tuli ja ma oma õuetööd olin lõpetanud, ei andnud triiphoone mulle enam üleüldse rahu. Võtsin ja toksisin seda kasvuhoonet (ma pole ju saksat õppinud) mitmesse netisõnastikku sisse, aga mitte ükski saksakeelne vaste polnud seotud kõlaliselt sarnasega. Siis vaatasin EKSS- ka sealt ei saanud mulle vajalikku kätte. Kirjas vaid see, et on van. keeles klaaskatusega kasvuhoone. No ega targemaks eriti ei saanud, ehk vast siis seda, et kilemajad nüüd küll triiphooned pole ja ilmselt ka mitte need kumerkatuste ja -karkassidega kasvukad mitte. Aga kuidas suhtuda siis praeguse aja erinevatesse plastiktahvlitesse, mis katusteks ja seinteks ehitatakse:(
Ei saanud midagi, tuli viitsida end kergitada ja võtta riiulist saksa-eesti sõnaraamat, vastupidise paksu on keegi hea inimene pihta pannud:) Ajasin näpuga rida tr juures. Jaaaa, sealt ta mulle vastu vaataski. Treibhaus- kasvuhoone:D Ju neil sakstel oma poolmatsikuulmise ja keeleväänamisega miskit viltu läks:). Aga sõna -triiphoone- on iseenesest ju ilus. Selline peen teine:) Aga triipmaja või jutthoone? No äi köla kohe mette:). Nii, et siis igaüks ise teab, mis maja tal õues on ja nii ongi hea. Ja mina sain hingerahu õues edasi toimetamiseks. Ja kinnistasin veendumust, et raamat, olgu või 1965.aastast, on ikka kordi targem kui infost kubisev internet.

Tegelikult pidin ma hoopis oma kapsastest kirjutama:D
Ja Eurovisiooni vaatasin samuti. Noh, et kursis olla või kuidagi sedamoodi:)