KIVIDE VAHEL

Kui tavaliselt on peale lumerohket talve, mil vahepeal sajab ka vihma, kõige rohkem saanud kannatada igasugused alpi-ja padjandtaimed, siis sel aastal pole meie kiviktaimlas absoluutselt mingeid kahjusid.
Kui taimedele luua neile meelepärased tingimused, siis on nad tugevad ja terved, kasvavad ja paljunevad hästi ning õitsevad rikkalikult. Kaunis murtudsüda (Dicentra formosa) `Bacchanal`

Dicentra formosa `Aurora`

Täpiline iminõges (Lamium maculatum)`White Nancy`

Kütkestav epimeedium (Epimedium x youngeanum syn. E.diphyllum x E.grandiflorum)`Roseum`

Selle taimega juhtus kord isemoodi lugu. Ta on saadud ammu-ammu Lätimaalt ühe pisikese oksakesena. Igihaljas harilik drüüas meenutab küll kõige ehtsamat pinda katvat lille, aga tegelikult on ta põõsastaim. Ükskord rohimise ajal tahtis ka mu noorim, ta oli siis vast 4-5 aastane, kangesti mulle appi tulla ja rohimist ära õppida. Üsna raske oli välja mõelda, missuguse aiaosa juurde võiks teda lasta, sest ma oleksin pidanud ju iga lible juures seletama, millised on umbrohud, millised kultuurtaimed ja kus on see koht, kus väikestel kätel kõige kergem oleks.

Lõpetasime töö ja mõne aja pärast märkasin, et ta sehkendab kuidagi imelikult enda rohitud vast meetrise ala juures, sätib ja kastab seal midagi. Selgus, et ta oli saadud drüüase välja rohinud, siis selle uuesti äraviidud umbrohuhunnikust välja otsinud ja nüüd istutas teda hoolega tagasi. Eks me lõpetasime selle tegevuse kahekesi. Ja ta käis iga päev vaatamas, kas taim ikka jääb alles või mitte.

Jäi alles, aga elas meil siledal, tasasel maal. Kui meil valmis sukulentide müür, istutasin temast ühe osa kõrgemale kivide vahele ja ma ei ole teda aastakümnete jooksul näinud nii kaunina kui nüüd. Tõeline kivilemb

Vihmast ja külmast on vahel ka kasu. Sel aastal püsivad puude erinevad helerohelised üsna pikalt. Põhjalikult puhtaks pestud puudel on lausa isuäratavad värvid:)

Kirsid õitsevad sel aastal rikkalikult.