VESI TIIKI JA KAKTUSED

Ammu, ammu- ikka üle 20 aasta tagasi ehitasime esimese veesilma. Oli see tehtud hoole ja armastusega, aga samas ka väga oskamatult ja valesti, mingeid teadmisi selliseks tööks ju polnud:) Aga pidas ta siiani vastu ja ega ta siis kõige kehvem ka välja näinud:)
Eelmisel suvel märkasime, et vesi seal sees enam seista ei taha. Päris suurt leket ka nagu ei olnud, aga vesi siiski kahanes. Oli seal siis nüüd auk või suure kuuma süü, aga asi õige polnud. Kevadel oli selge, et kile on katki. Paar korda pumpasime sinna vett juurde, et aru saada, kus see häda asub. Vesi langes üsna kiiresti peaaegu põhjani ja näha oli, et tegemist pole mitte ühe auguga, vaid kogu kile on üks suur räbal.
Terve juuni meil temaga aega tegeleda polnud, iirised, külalised, kuumus. Kes siis laisklemiseks põhjust ei leia.
Aga seda remonti enam kuskile edasi lükata ka polnud, niikuinii oli see vaja ära teha ja muid töid enne ette võtta ei saa kui siia on kaldakivid kohale pandud, sest kogu ülejääk läheb ühte teise, väga vajalikku kohta. Enne uue kile panekut kaevasime välja ja ma potistasin igavese hunniku taimi, kes oleks sellele kapitaalremondile jalgu jäädes hirmsasti kannatanud. Mees juuris sealt kaldalt välja ka kaks talvenahka läinud põõsast. See oli küll väga ränk töö, aga ma võitsin hulga ruumi uutele ja huvitavatele:)
Pildil on näha, et tookord vooderdasime me selle pisikese veesilma (veepind umbes 20m2 ja sügavus 50 kuni 70 cm) üleni tellistega. Ju need mingist ehitusest meil jälle üle jäid ja mujale polnud neid lihtsalt panna. Ja servakivid olid ka lihtsalt üks suur anekdoot. On ikka pealuu, kes nii väikese tiigikese ääristab sääraste lahmakatega. Kuigi tookord tundus see meile ilmselt väga ilus.
Selline oli siis seis selle veesilmaga veel eile. Selle tapva kuumusega ei tikkunud me kumbki õue. Õnneks käis meilt õhtul üle korralik äike, mis kuuldavasti oli Põlvamaal teinud väga korralikult pahandust, koos vahutava vihmaseinaga, mis veidi puhastas õhku ja laskis täna juba hingatagi.

Suuremaid taimi me välja kangutama ei hakanud, need said kõik sedasi turvatud

Hommik oli veel päikseline ja väga kuum, aga lõuna ajal hakkas kogunema pilvi ja tõusis tuul. Paras hetk veidigi toimetada ja mine sa tea, äkki saabki....

Ja õhtul kella seitsmeks oli see meie esimene, tänu isiklikule mehele ja appi tulnud isiklikule jõumehele, uuesti valmis. Looditud, kile õigesti paigaldatud (mõnes kohas on veel vaja teha kerged peitmistööd), serv korras.

Suurest heameelest ei olnud mul aega isegi ümbrust enne pildistamist lõplikult koristada.

Isegi kaugelt vaadates on näha, et tegemist on veega, mitte mingi jubeda auguga. Selle eest premeerisime endid korraliku veesõja, grill-liha ja hea shampusega, sest vähemalt selleks aastaks on meie järvistu korras.
Ja ka homme 2.07 võime südamerahuga endale kena puhkepäeva lubada, eks pärast seda tuleb hakata taimi tagasi istutama, aga siis juba veidi teisiti ja järjekorras ootavad ohkama võtvad tööd, mis eelkõige sõltuvad sellest, mida taevas parasjagu lubab ette võtta.

Kaktused aina õilmitsevad, lausa kümblevad selles kuumuses.

Opuntia basilares `Berlin`. Sellel sordil on tõesti veidi lühemad ja hõredamad okkad:)