Ei pole mul midagi sassis.
Selle kevade suurprojekt õnnestus teostada plaanikohaselt ja mai lõpuks oli ta valmis taimi vastu võtma, need said veidi soojenenud tiiki 7.juuniks, nii nagu plaanitud.
Edasi läks enamvähem kõik untsu, sest meie kavadesse sekkus otsustavalt kuumus. Aga oli siis meil kaks nädalat ka kuninglikku elu. Täpselt kui paradiisis. Hommikukohv ja siesta. Mingil hetkel tüütas see ära, üritad nina välja pista, aga seejärel lööd ukse kiiresti kinni ja pead veel pikema siesta. Ja nii kohe mitu korda päevas. Öö hakul julged siis korraks välja minna, vaatad üle, kes ja kus õitseb ja ongi magamamineku aeg käes:)
Vahepeal sai küll keskmine veesilm korda, sellega läks lihtsalt.Auku polnud, vaja oli vaid veidike kallast kohendada.
Mingil õhtul sai üle võõbatud ka aiamööbel. Terrassitoole on samuti vaja värvida, korraga lihtsalt kõike ei saanud, poleks olnud end kuhugi toetada.
15.juunil saabus vihm, kauaoodatu ja igatsetu, eelmine oli meil olnud 1.06. Kahenädalane vahe polekski nii pikk olnud kui temperatuurid oleksid olnud normaalsemad. Aga ta tuli ja vähemalt mingi osa sellest, mis oli kavandatud, sai tehtud. Muidugi, paljasjuursed uustulnukad istutasime küll kohe saabudes maha, aga hulk potte ootas. Nüüd said endale kasvukoha 9 suuremat puud, keda sai juba parki viia ja 5 põõsast leidis endale samuti elukoha.
Oma maise teekonnaga pidid aga hüvasti jätma 5 kadakat.
Aga Masterplan takerdus, sest nüüd kippus jälle vihm tegutsemist segama. Ega ma pahanda, saime teda tõesti kahe nädala jooksul piisavalt, aga teda võiks veelgi rohkem olla.
Juunisse oli kindlalt planeeritud kõige esimese veesilma kapitaalremont, see sai teoks küll, aga miskipärast oli reedel juba esimene juuli. No kus see kõlbab, et mingi kuuvahetus poolitab nädala, eriti selle lõpus ja et graafikust mahajäämust ju peaaegu polnud, siis võib selle üksjagu suuremahulise töö ikkagi juuni aruandesse sokutada.
Laupäev ei lähe kohe üleüldse arvesse, siis polnud me koduski.
Ja eile s.o. siis pühapäeval, ametlikult 3.07 tegime ära ka viimase juunisse planeeritud töö-neid laialiolevaid kivihunnikuid, mida kõiki polnud mõtet pildistada, sellisel kujul enam ei eksisteeri. Nad on nüüd kenasti omal kohal. Tugevamad iseloomud mõjutavad ikka nõrgemaid ja kui me võõrustajad olid oma kivid paika saanud, miks nad meil siis vedelema peavad. Nii ei saa ju millegagi edasi minna, aga nüüd on kõik see, mis vaja oli, kenasti jälle järje peal. Ja kuna pühapäev on ametlikult puhkepäev, siis võib ka selle töö rahumeeli veel juunisse suruda.
Kui olime oma plaani I etapi ilusti teoks teinud, hakkas sadama ja ikka väga korralikult. Linnas olla juba päeval kallanud, aga meie kolmetunnine algas veidi enne kuut.
Küll on ikka hea kui aias on veesilm, mille taseme järgi võib hinnata sadanud vee kogust Mõnel päeval on tegemist millimeetritega, vahetevahel paistavad sentimeetrid, aga eilset vihma võib mõõta detsimeetrites:) Kui hakkas juba hämarduma ja langesid veel viimased piisad, nägin äkki hullavaid lapsi:) Vanemad neil päris maja juurde tulla ei julge, aga noored on ju rumalad ega oska miskit karta. Pildistasin läbi vihmamärja akna, ust avada ei julenud, see klõps oleks nad minema ehmatanud. Aga nad ei püsinud ju paigal, (kolmas ongi eemale lipanud) ja seepärast on tegu rohkem peitepildi kui korraliku fotoga.
Ära imesta kui palun end varsti teile külla, ma hakkan juba uue fotokaga kohanema ja siis saan ka aeda "vaadata", midagi pole parata, üldpilt on üldpilt ja tajumisega saan ainult üldmulje, ilma detailideta, näpuga ka natuke imelik katsuda :DDD Midagi pole parata, aga sõltun tõesti fotokaobjektiivist.
ReplyDeleteA tule siis ruttu, mul vaja siniseid välja kaevama hakata:)
ReplyDeleteMa ei tea, mil mees lähetusest naaseb, peaks siis (arvata, et nädalavahetuse paiku) õde Võrru vaatama minema, põikaks siis läbi, pane palun oma telef. nr. meilile.
ReplyDeleteMul on jah millegipärast peale selle aasta rikkalikku roosat perioodi suur sinise vajadus :DDDDD
Juulikuu said küll osavalt asendatud. mulle sobib ka päris hästi, et täna algas juuli. Veesilm sai läike ja sobib sissejuhatuseks hästi.
ReplyDeleteHuvitav saab olema kui kõike oma silmaga jälle näha saab. Laste pilt oli lahe. Sellised juhused teevad südame soojaks.
Vot nende tegelastega olen mina tööaias hädas. Koeraloikamid on nende jaoks liiga aeglased ja ainukese rebase, kes neid jahtida võiks, murdsid nad ka maha. Nüüd siis on järada eriti rahulik. Grrrr.
ReplyDeleteAga minu meelest võiks ikka juuni veel olla.
Eee...mis siniseid sa välja kaevama hakkad, kas peaks ka nina Tartu poole pöörama (limpsab juba keelt).
ReplyDeleteAga projektid on vägevad.
Oh, ma ei näinudki, kes sel (arvasin, et Sul ka fotokas streigib)punasetoonilisel pildil, jutu järgi siis jänkulapsed? :DDD
ReplyDeleteTunnen kaasa, mul sel talvel käisid nad bernat narritamas ja see oma raske kerega hangedes sumades sai nii mõnegi pahandusega hakkama, keerdoksalisest sarapuust ainult pool järel.
hih, ma peaks ka sellisele ajaarvamisele üle minema ja otsustama, et mul algas 2010 a suvi :P
ReplyDelete