Kõigepealt Aed. Oma silm on kuningas. Sa võid ju lugeda ja vaadata pilte, aga tegelikkus on ikkagi midagi muud, ilusam ja huvitavam.. Ma tahtsin tõesti näha seda põnevat aia kohal hõljuvat vett ja kõike muud virisemist väärivat, aga seda polnudki. Nägin hoopis kenasti oma pesasse sobitunud või sobitatud suurt rikkaliku taimestusega veesilma, parajalt pisikest/suurt turbaaeda, enamvähem lõpetatud haljastusega maitsekaid kaldaid. Ja muidugi kive- ääristusena, nutika purskkaevuks moondunud veekraaniga ja lihtsalt niisama pilgupüüdjana. Väike aed oli saanud tänu headele ideedele ja nende teostusele hoopis suuremaks. Kivid, mis mõnes aias kolisevad, mürisevad ja ärritavad, pakuvad siin istutusalade eraldajaina, istutusnõudena ja muidu eksponaatidena hoopis kindlust, turvalisust ja suurt rahu.Aiaringid. Suuremate või väiksemate gruppidena või hoopis üksi kõndijatena. Kas inspiratsiooniks, nõupidamiseks, avastamiseks või lihtsalt imetlemiseks.
Rohevahetus ja privaatsed haruldustega potikesed. Käpuli, põlvili, upakile- põnev värk.
Perenaise kaunist käsitööst püüdsid kõik endale mingi killukese jäädvustada
Workshop- potsikud, traat, kummikindad, liiv, turvas, tsement, õli ja vesi. Ühesõnaga kunsttuff.
Mitmekümnekordne aitäh Mirjami perele. Nemad olid meile kauni päeva ettevalmistamisel ja valmistamisel kõik ametis alates kookidest, mida ei paku ükski kohvik ega hinnatud kondiitrid ning lõpetades parimate tippkokkade saavutusi ületavatest muude suupistetega. Aitäh Traadilõikajale, Lastehoidjale ja Vesiatraktsioonide korraldajaile, Kokkadele, Kondiitrile, Lihademeistrile, Ooberdajaile.
Kõige suurem kalli Mirjamile.
Oli kaunis päev. Kuum, aga parajalt jahutava tuule ja kõrvetava päikese eest varju pakkuva räästaaluse ja sooja seltskonnaga. Aitäh kokkutulnuile, taimetoojaile ja -jagajatele.
Tagasi sõites saime kinni vihma sabast. Seda oli tulnud meie ees umbes 3 kilomeetrit ja vasakul olid näha tumedad pilved ning tihedad vihmajoomed. Kodus ootas meid aga peale keeva katelt meenutavat autot harjumatu jahedus. Ju seda vihma, mis viimastel päevadel valitsenud tapvat kuumust oli oluliselt alandanud, oli kuskil lähikonnas tulnud, meil seekord mitte.
Kokkusaamis-ja äratundmisrõõm. Vanad sõbrad ja uued tuttavad. Lobisemist, nalja ja naeru, kõiksugusemat tegevust nii maal kui veel jätkus pikaks ja ometi nii lühikeseks jäänud päevast. Mõned kiirelt pillatud ja pikemat uurimist nõudvad teadmised- ega ma vesiliku vastu varem erilist huvi ei tundnud, aga nüüd see ju tekitati:)
Tegevust ja sebimist jätkus nii suurtele kui väikestele, viimastel polnud mahti tulla joomagi, rääkimata söömisest.
Hõrgutisest lookas laud ei saanud samuti kedagi ükskõikseks jätta ning naelutas meid üsna pikaks enda külge.Mitmekümnekordne aitäh Mirjami perele. Nemad olid meile kauni päeva ettevalmistamisel ja valmistamisel kõik ametis alates kookidest, mida ei paku ükski kohvik ega hinnatud kondiitrid ning lõpetades parimate tippkokkade saavutusi ületavatest muude suupistetega. Aitäh Traadilõikajale, Lastehoidjale ja Vesiatraktsioonide korraldajaile, Kokkadele, Kondiitrile, Lihademeistrile, Ooberdajaile.
Kõige suurem kalli Mirjamile.
Oli kaunis päev. Kuum, aga parajalt jahutava tuule ja kõrvetava päikese eest varju pakkuva räästaaluse ja sooja seltskonnaga. Aitäh kokkutulnuile, taimetoojaile ja -jagajatele.
Tagasi sõites saime kinni vihma sabast. Seda oli tulnud meie ees umbes 3 kilomeetrit ja vasakul olid näha tumedad pilved ning tihedad vihmajoomed. Kodus ootas meid aga peale keeva katelt meenutavat autot harjumatu jahedus. Ju seda vihma, mis viimastel päevadel valitsenud tapvat kuumust oli oluliselt alandanud, oli kuskil lähikonnas tulnud, meil seekord mitte.
Mmmm... , aga ma pean hoopis kõiki teid tänama, kogu sellele toredale seltskonnale ja lõbusale päevale lisaks saime pool tundi peale teie äraminekut ka selle aasta esimese aeda kosutava ja puhtakspeseva vihma!
ReplyDeleteJu te siis pilvesse suurema augu sisse sõitsite, arvata võib, et muidu ka seekord oleks meil ainult imetleda välgusähvatusi ja "kuivi" äikesepilvi :DDD
Kuule jah, mina kartsin küll, et kuum ilm ja meid, kooskäijaid saab ju vist iga aastaga aina rohkem. Et äkki ehmatame Mirjami ja tema perekonna sootuks ära. Aga nad olid nii toreda olemise organiseerinud. Loodetavasti ei väsitanud me pererahvast liiga ära
ReplyDeleteAh jaa, Muhedik! Kui tahad plataani koha pealt kogemusi vahetada, siis ühe plataani sai 2 aastat tagasi ka Kadakas ja teise KKauniks foorumist tuttav Peeter, kah, Tartu kandist kuskil.
ReplyDeleteOli väga tore päev ja tänud pererahvale! Mul oli see esimene sedasorti kokkusaamine ja karta on, et viimaseks see ei jää.
ReplyDeleteMuhedik, sa oled hea ülevaate kirjutanud ja pildistanud. Mina kirjutan kahe käega alla.
P.S. vahva oli see viimase tunni veetaimede hasart :D harutati ja arutati.
Oehh, kadedaks võtab. Mina pidin sadakonda suvepäevalist karjatama, õnneks pidasid nad end viisakalt üleval.
ReplyDeletema mõtlesin algul, et kui pildid ja kirjutised tulevad, siis on lihtsalt väga huvitav. aga eelkõige oli hoopis nii armas tuttavaid silmata, et võttis suisa silma uduseks :).
ReplyDeletekahju, et osaleda ei saanud, aga ega's see polnd viimane kord! ja mu tee ikka ka sealkandist vahel mööda viib! :)
Usun, et vesilike elu uurimine kulgeb edukalt. Igaks juhuks üks link - äkki pole silma alla jäänud.
ReplyDeletehttp://mercar.planet.ee/magister/Magistritoo_Merike_Linnamagi.pdf
Selle uurimuse järgi ei sobi vesilikele eriti kooselu kaladega, eriti kokredega. Nii et ühe tiigi omanikud peaksid peagi rajama ka teise - üks kalakestega ja teine vesilikkudele. :)
Uus katse, ehk nüüd õnnestub panna
ReplyDeletekorralik link
http://mercar.planet.ee/magister/Magistritoo_Merike_Linnamagi.pdf
Nonii, näis et liiga pikk link. Lõpuosa peab olema
ReplyDelete../Magistritoo_Merike_Linnamagi.pdf
Kalu plaanis polegi, sest need paneksid kõigepealt mu taimed nahka ja solberdaks vee ka sogaseks:)
ReplyDelete