Tuesday, July 12, 2011

NELI SUUREPÄRAST AEDA

Hommikul oli küll selline tunne, et vihm ei luba meil kokkulepitud reisi teoks teha, aga, et olin lubanud selle ette võtta ja inimesi, kellele see lubatud sai, ei saanud alt vedada, istusime suure padukaga autosse. Ilm oli mõnusalt jahe ja vist kõik jumalad olid täna meie poolt, ka teel saime mitmed sabinad, aga kui olime aedades, siis lasti neis rahulikult ringi kõndida ja nautida loodut. Kummaline, et nii palju huvitavat on end peitnud igasugu soppidesse ja kõrvalteede äärde, ilma teejuhita poleks me neid isegi osanud kätte leida.

Pilte tegin palju, neid kõiki pole võimalik siia üles riputada, aga midagi siiski sellest meeldajäävast päevast.



I AED -ROHELINE PARADIIS. Omanik oli mulle tuttav, aga aias olin esmakordselt. Juba sissepääs oli sellesse aeda paljutõotav. Enamuse aiast moodustasid puud ja põõsad. Nautisin selles aias valitsevat rahu, kauneid istututusalasid ja kõiksugusemaid dendroloogilisi hõrgutisi. Loomulikult ei puudunud siin ka värvid, kuid need olid paigutatud väga läbimõeldult, üksikute üllatavate puhmikutena suure rohelise varjust piilumas. Ja kui hästi kasvavad siin leedrid, minu suured unistused, kes aga ei edene mul vaatamata igasugustele katsetele neid oma aeda pidama saada.








Harilik tamm `Crispa´- põnev ja imekaunis



Üks okkaline haruldus teise otsa ja nii terves aias



Kuigi nii mitmetel istutusaladel oli kasutatatud erinevaid multse, millest põnevaim oli varase kartuli koor, tegelikult epidermis, mis jättis üllatavalt hea mulje, oli enamus aiast siiski katmata, aga ääretult puhas ja korras. Tõeline ja suur elamus.

VÄIKE VAHEPALA

Pildistatud möödasõidul autoaknast. Pole just minu maitse, aga niimoodi puude all päris huvitav. Kiitma peab siin aga tegija nutikust, ära oli kasutatud satelliidipann ja vanad plekkkausid. Ikkagi kiitus isetegijaile.




II AED -SUURED SOOJAD VAATED


Aed, kus olin palju kordi olnud ja mis on mind alati oma arengu ja edasiminekuga suutnud üllatada. Palju erinevaid maitsekalt koostatud istutusalasid, mis ometi moodustavad ilusa terviku. Suur hästi eksponeeritud liigirikkus.

Tagaplaanil end juba näitav noor park, esiplaanil suur liiliate istutusala





Roosid ja okaspuud- ääretult võluv kooslus


Hästi avatud vaated, mis päädivad mingi põneva objektiga

Suures hektarises aias on palju istumis-ja aianautlemiskohti, mis pole aga pelgalt pingid, vaid armsad lehtlad, kus on mõnus olla nii kuumaga kui vihmase ilmaga


ja üks põnev elulõng, kes võiks ju endagi aias olla. Kahjuks ei teadnud perenaine ta nime.



III AED - VÄRVIRÕÕM

Ka selles aias olin ma olnud, aga siis domineerisid siin aediirised. Nüüd....:)

Aed algab juba aia tagant. Väga harmooniline praegu veel veidi pooleli olev istutusala, kus absoluutselt ei sega saepurumults.






Aeda sisenedes jäi aga hing kinni. Ma juba mõtlesin, et oleme midagi segi ajanud ja hoopis Inglismaale sattunud. Looduse poolt antud kallak, kus varem asusid iirised, oli nüüd hoopis liiliate ja väga paljude väga põnevate püsikute päralt. Sujuvad värvide üleminekud ühelt teisele meenutasid kaunist maali. Muidugi olid siin olemas ka aed-ja siberi iirised, aga neile oli nüüd määratud sugugi mitte kehvem elukoht.

Kõige enam üllatasid siin mitmed erinevad siilkübarate sordid.



IV NOOR AED

Nii mulle seda aeda iseloomustati, sest näinud ma teda polnud. Noorusest oli asi muidugi väga kaugel, sest uhked istutusalad olid ka siin juba välja kujunenud ja ehk kõige põnevamad püsikud kasvasidki just selles aias. Ja enamuse neist on perenaine ise seemnest üles kasvatanud. Vapustav. Üks putk jäi mulle igatahes väga-väga hinge peale.

Kahjuks ei tulnud selle aia üldvaated kuidagi välja, sest madalale vajunud päike vaatas otse objektiivi. Aga ma arvan, et selle puuduse korvab perenaise blogi, mille olemasolust mul samuti aimugi polnud http://tagatalulood.blogspot.com/



ja loomulikult oli ka selles aias palju huvitavaid puid-põõsaid


Muljed vajavad muidugi veel settimist, aga pikk ja ilus päev oli. Ilusad on meie aiad, neis kasvavad taimed ja aiapidajad, ilma kelle hooleta poleks midagi säärast olemas.

8 comments:

  1. Põnev ja ilus. Selle elulõnga nime mina ka ei tea, aga tuli meelde, et sellise õiega elulõnga müüdi Sigulda messil. Tahtsin veel emale osta, aga keegi napsas ära.

    ReplyDelete
  2. See on sinine elulõng (Clematis viticella) "Purpurea Plena Elegans"
    Kui juhanist sain, erines pildilolevast värvist, aga pikaajalise üürimise ja järelpärimise tulemusena, pidigi ta olema eri kasvukohtades natuke erinevat tooni (lillakaspunane variatsioonid lillakassiniseks ja tal ka osa õisi lihtõielised)korduvõitseja ja võrdlemisi vastupidav (kui muidugi kassid-koerad talle lõppu peale ei tee)

    ReplyDelete
  3. Üks suur elulõngakasvataja pakkus talle nimeks hoopis ´Multi Blue´. Hakkan uurima, kumb ta siis on

    ReplyDelete
  4. Ei vaidle vastu, õied neil Purpureaga täitsa sarnased, aga Multi Blue´l värvitoon taevakarva sinine, Purpureal heledamast sinakaslillast kuni lillakaspunaseni.
    Kui 7 a. tagasi sain juhanist kolm viticellat, tegin kõvasti lärmi, et sain purpurea asemel vale, peale floral´i rahva külaskäiku pidin vabandama, seekord oli see situatsioon, et ei osanud värvi vaadata :DDD

    ReplyDelete
  5. väga ilusad aiad!:) Tänud sulle selle info jagamise eest!

    ReplyDelete
  6. siilikübarad on ka minu suured lemmikud ja neid tahan kindlasti endale juurde hankida.

    ReplyDelete
  7. Pildil olev elulõng pole kindlasti Elegance. Selle õied on roosad ja pisikesed. Pigem Multi Blue.
    Mul kasvavad aias mõlemad ja Elegance'i osas tunnene end lausa petetud olevat - tema õis on heal juhul 1/4 Multi Blue õie suurusest, lisaks on ka värv pleekinud ja hale. Või ei oska mina teda kasvatada :(

    ReplyDelete
  8. Ilusad aiad tõesti, ei jõua enam kevadet ära oodata, et näpud mulda saaks! Ega ei oska öelda, kas sellel peenral, kus on saepurumultš, on kasutatud ka mingisugust juuretõket-geotekstiili? Või saaks püsilillepeenra rajada ka ilma selleta?

    ReplyDelete