KEVADHÄÄLED

Juba teist hommikut ei ärka me mitte linnulaulu, vaid hoopis teistsuguste häälte peale. Ümberringi kõik müriseb, käriseb, vingub ja undab. Täna tuli ületee põllule suur traktor kah veel. Ma ei tea, kas ta kündis, külvas, äestas või väetas, aga vana masina hääled oli muljetavaldavad:( No kaua sa seda lärmi siis ikka kuulad, eriti kui mitu meest on õuele sattunud. Tuleb siis ise ka lärmata, enda kisa on ju ikka armsam:) Üks mees sai mootorsae, sest kaks aastat lõikama kuusehekk vajas hädasti korrastamist. Miks see töö niikaua tegemata oli, polegi oluline. Lihtsalt oli, kuigi eelmisetel aastatel pügati seda ikka 2 korda aastas. Hekk on lai ja teda tuli lõigata kahelt poolt. Siin on näha ühe poole lõikus. Tegelikult oleks pidanud selle lõikuse ette võtma detsembris, oleks olnud jõulukuuski tervele vallale jagada:) Aga nüüd on meil siis olemas jaanikuused. Homme on vaja ta veel hekilõikuriga üle trimmida, sest suure saega väga peent tööd ei tee.

Teine mees sai traktori podisema ja jätkas sealt, kus eile pooleli jäi.

Siin on kah üks päris hea abiline, aga temaga eriti suurt häält teha ei saanud, veidike suhises ainult. Aga mis need võililled siis ronivad sinna, kus nende koht pole. Noh, et see masin ei lärmanudki, võttis mees kätte ja pani segumasina kolksuma. Aga need pildid tulevad ükskord kõik korraga.

Hommikul oli t päris normaalne veel ja sain teha mõned fotod. Ploomid ja kirsid õitsevad.

Ja loomulikult ka tulbid

aga siis läks juba nii kuumaks (vilus 29,9), et pidin tuppa varjuma. Trepilt siis paistis veel see nurk. Ikka roosa:)))))

Ja nii ma siis õilmitsesin selle siesta aja allalastud ruloodega toas ja vaaritasin kõiksugu hõrgutisi, et seda lärmi ikka õhtuni jaguks. Ja kuni kella seitsmeni ei olnud taevas ühtki pilve mitte, siis saabus päris päästev vihm ja lõi õhu korraks päris lahedaks.