LAISK PÄEV

Meil oli suveprojekti raames veel mitmed kivi- ja kerged mullatööd, mis nõudsid kuiva ilma, vaja ära lõpetada. Märguanne, et me peaksime end selle kuumaga veidi kiiremini liigutama, anti laupäeval kui saime pisike sabina vihma, mis küll ei kastnud, aga vähemalt laudlehe lehed aitas see natuke püsti ajada.
Eile õhtul peale kaheksa olime projekti ehituslikule osale pannud punkti, tegelikult on siin patt rääkida meiest, sest neid töid tegi enamasti mees üksi kui minu kerge kiibitsemine välja arvata. Mõne osa juures olid ka tütred asjamehed. Et see värk, mille valmis saime, lõplikult vormistada, on jäänud istutada veel mõned potid ja ümber istutada samuti paar juba suuremat taime. Aga, et oli ikkagi pühapäev ja kell ka üsna palju, ei hakanud enam seda tööd tegema.

Ja täna öösel ta siis tuli - teadaanne, et istutatamine on lubatud:)
Sadama hakkas juba öösel, vahepeal ladinal, vahepeal tagasihoidlikumalt, aga vahet ei pidanud. Hommikune tinahall taevas ja kerge tibamine lubas jätkuvalt lisa ja seda meile ka nüüd siis üsna heldelt antakse. Selline vihm võiks nüüd siia paigale kohe mitmeks päevaks jääda ja eks me siis nüüd hakkame ka istutama.

Aga täna on küll laisk päev, kohe midagi ei viitsi ega taha, kirjutada ka mitte. Päris niisama vahtida on ka naljakas ja ma vaatasin üle oma mitme nädala fotod.

Et kui juba vesi, siis olgugi vesi.
Südajas pontedeeria on kenasti talvitunud, kosunud ja tunneb end peale ümberasustamist väga hästi, õievarsi on tal tulemas päris mitmeid.
Kui ma kevadel vaatasin selle suurtiigi täitumist, arvasin, et küllap me jääme esimesel aastal veega hätta, et ei tea täpselt selle omadusi ja taimi vähe normaalseks vee-eluks vähe ja igasugu vajalikke mutukaid pole veel üldse. Veega pole mingeid probleeme, ta on puhas ja selge kui seal sees pole just parasjagu lobistatud, isegi suure kuumaga ei tekkinud vetikat, ilmselt see sügavus aitab vee hoida parasjagu jahedana.
Aga häda tuli hoopis sealt, kust ma kartagi ei osanud. Puu otsast. Jajah, vesiroositäi elab ploomidel, üldse luuviljalistel ja suure kuumaga ronib end vette vesiroosidele jahutama. Ühe ööga olid kõik veetaimed neid paksult täis. Mürki vees kasutada ei saa ja ta tuleb õitelt ja lehtedelt lihtsalt maha pesta. No oli see vast rõõm kui ma andsin mehele loa pea pool päeva vees liguneda. Samal ajal lisas ta vesiroosikastidesse ka briketiks pressitud osmokooti, sest vees ju veel seda hädavajalikku muda pole. Eriti vajalik oli see üsna suure söömaga lootosele, kes on teinud juba 7 lehte, aga nad ilmselt peaksid olema suuremad.

`Colorado` on ilusa kuju, värvuse ja täitumusega väga virk õitseja.


`White Sultan` sarnaneb pisut valgele vesiroosile, aga on ümaram

Need pole sakslased ja on pildistatud enne suurte kuumade saabumist. `Marliacea Rosea`

`Attraction´, sain ta sel kevadel.

Kilpjas järveõis võib soojades piirkondades kujutada endast veekogudes samasugust suurt ohtu nagu vesihüatsintki, sest oma invasiivsusega moodustavad nad tihedaid läbimatuid taimematte. Meil temaga probleeme pole, sest talv ja jahedamad temperatuurid distsiplineerivad teda.

Nagu muinasjutus:). Mu meelest pole tiik nendeta mingi veekogu



Iiristepidu jätkub vaatamata sellele, et käes on august.

`Air of Mystery`

`Sugar Bomb`

Veel on paar sorti avanemas kui vihm seda ikka teha laseb.