Monday, August 8, 2011

LAISK PÄEV

Meil oli suveprojekti raames veel mitmed kivi- ja kerged mullatööd, mis nõudsid kuiva ilma, vaja ära lõpetada. Märguanne, et me peaksime end selle kuumaga veidi kiiremini liigutama, anti laupäeval kui saime pisike sabina vihma, mis küll ei kastnud, aga vähemalt laudlehe lehed aitas see natuke püsti ajada.
Eile õhtul peale kaheksa olime projekti ehituslikule osale pannud punkti, tegelikult on siin patt rääkida meiest, sest neid töid tegi enamasti mees üksi kui minu kerge kiibitsemine välja arvata. Mõne osa juures olid ka tütred asjamehed. Et see värk, mille valmis saime, lõplikult vormistada, on jäänud istutada veel mõned potid ja ümber istutada samuti paar juba suuremat taime. Aga, et oli ikkagi pühapäev ja kell ka üsna palju, ei hakanud enam seda tööd tegema.

Ja täna öösel ta siis tuli - teadaanne, et istutatamine on lubatud:)
Sadama hakkas juba öösel, vahepeal ladinal, vahepeal tagasihoidlikumalt, aga vahet ei pidanud. Hommikune tinahall taevas ja kerge tibamine lubas jätkuvalt lisa ja seda meile ka nüüd siis üsna heldelt antakse. Selline vihm võiks nüüd siia paigale kohe mitmeks päevaks jääda ja eks me siis nüüd hakkame ka istutama.

Aga täna on küll laisk päev, kohe midagi ei viitsi ega taha, kirjutada ka mitte. Päris niisama vahtida on ka naljakas ja ma vaatasin üle oma mitme nädala fotod.

Et kui juba vesi, siis olgugi vesi.
Südajas pontedeeria on kenasti talvitunud, kosunud ja tunneb end peale ümberasustamist väga hästi, õievarsi on tal tulemas päris mitmeid.
Kui ma kevadel vaatasin selle suurtiigi täitumist, arvasin, et küllap me jääme esimesel aastal veega hätta, et ei tea täpselt selle omadusi ja taimi vähe normaalseks vee-eluks vähe ja igasugu vajalikke mutukaid pole veel üldse. Veega pole mingeid probleeme, ta on puhas ja selge kui seal sees pole just parasjagu lobistatud, isegi suure kuumaga ei tekkinud vetikat, ilmselt see sügavus aitab vee hoida parasjagu jahedana.
Aga häda tuli hoopis sealt, kust ma kartagi ei osanud. Puu otsast. Jajah, vesiroositäi elab ploomidel, üldse luuviljalistel ja suure kuumaga ronib end vette vesiroosidele jahutama. Ühe ööga olid kõik veetaimed neid paksult täis. Mürki vees kasutada ei saa ja ta tuleb õitelt ja lehtedelt lihtsalt maha pesta. No oli see vast rõõm kui ma andsin mehele loa pea pool päeva vees liguneda. Samal ajal lisas ta vesiroosikastidesse ka briketiks pressitud osmokooti, sest vees ju veel seda hädavajalikku muda pole. Eriti vajalik oli see üsna suure söömaga lootosele, kes on teinud juba 7 lehte, aga nad ilmselt peaksid olema suuremad.

`Colorado` on ilusa kuju, värvuse ja täitumusega väga virk õitseja.


`White Sultan` sarnaneb pisut valgele vesiroosile, aga on ümaram




Need pole sakslased ja on pildistatud enne suurte kuumade saabumist. `Marliacea Rosea`




`Attraction´, sain ta sel kevadel.





Kilpjas järveõis võib soojades piirkondades kujutada endast veekogudes samasugust suurt ohtu nagu vesihüatsintki, sest oma invasiivsusega moodustavad nad tihedaid läbimatuid taimematte. Meil temaga probleeme pole, sest talv ja jahedamad temperatuurid distsiplineerivad teda.




Nagu muinasjutus:). Mu meelest pole tiik nendeta mingi veekogu



Iiristepidu jätkub vaatamata sellele, et käes on august.

`Air of Mystery`



`Sugar Bomb`



Veel on paar sorti avanemas kui vihm seda ikka teha laseb.




7 comments:

  1. Vau! Olete ikka tublid tegutsejad! Mina jätan ikka järgmiseks aastaks ka miskit teha :DDD
    Vihm on tõesti õnnistuseks, meil ka sadas, see peletas kõik satikad vesiroosidelt ja pesi aiataimed kenasti puhtaks.
    Ma vist peaks ka järgmisel aastal omadele väetist panema, praegu ju vist väga hilja, ka veel muda vähe ja ka mättamulda said napilt, õitsevad küll usinasti, aga taimede lehed natuke kahvatud.
    A meie tiigis neile taimemahla imejatele lisaks ka hulgim suuri rohutirtse ja mardikaid, kes suurte suutäite kaupa vesiroosi- ja kõõluslehe lehti ampsavad.
    Aga ega Sa tea selle puna-valge kirjude (väga Attraction´i sarnane nii oma õiekuju kui ka suuruse poolest)õitega vesiroosi nime, kelle ma teilt sain?

    Air of Mystery - mmmmm...oh!

    ReplyDelete
  2. Ohh, kui armas on see järveõis! Aga seda ma küll ei teadnud, et vesiroositäid luuviljalistelt tulevad.
    Meil sadas öösel ja lubab suurt sajupäeva homseks, praegu on lihtsalt hall ja peale viimast kuumust jälle päris mõnus.

    ReplyDelete
  3. Tean küll, see on `Marliacea Flammea`, mida vanemaks taim kasvab, seda suuremaks ja täidetumaks muutuvad õied. Osmokoodi panekuks veel hilja pole, sest taim võtab teda siis kui ta väetist vajab, muidu ta nii lihtsalt ei imendu. Meil vedas, K-Rautas oli aiatoodete lõpumüük ja need kokkupressitud silindrid olid väga soodsalt müügis.

    ReplyDelete
  4. Ja neile panna see väetis juurte juurde? prrrr... issand, ei ole minust küll jalgupidi tiigis solberdajat, tuleb ikka jätta see töö kevadeks, pean nagunii natuke ümberistutamist tegema, 2 sakslast juba praegu intensiivselt laiutavad ja tükivad väiksema lehelisi-õielisi ahistama.

    ReplyDelete
  5. Ma olen konna pildist vaimustuses!

    ReplyDelete
  6. Meil on ka üle mitme aasta taas konni näha, tiigimajandusest on vist abi. Ja vesiroosidele peab vist järgmisel aastal rohkem tähelepanu pöörama :).

    ReplyDelete
  7. Ma kahtlustan, et sellest "laisast" päevast idaneb tuleviku jaoks mõnigi Plaan :) Ja ma leidsin sinu blogist selle otsividina, nii tore!

    K-Rauta värki oleks ise ka tahtnud teada. Ma kaotasin ära oma oksakäärid:(

    Vesiroosid on niii ilusad ja need teie suudlemata printsid ka.

    ReplyDelete