EI SAA ME LÄBI POTITA:)

Üha enam ja enam hakkab mulle meeldima roheline aed, milles on nii palju värvi:), suursugusust, ajatust, salapära ja erinevaid emotsioone. Ma saan täitsa aru, miks vanasti lossi-ja mõisaaedade rajamist alustati puudest ja parkidest.

Ja just seepärast, et seda rohelist ikka rohkem oleks, oli meil juba ammu kavas täna käia imelises Järvselja Puukoolis tema veel imelisema perenaise juures.

Kuigi ma olin mitu aastat tulivihane ja mõtlesin, et ma enam elus ei osta midagi Plantexist, siis sel aastal otsustasin enne enda Mekasse sõitu ikkagi Juhani juurest läbi sõita. No ta on ju meist ka nii kaugel, et korra kolme aasta tagant võib seal ju käia küll.

Aga ma olin alles üllatunud. Seda kohta ei tundnud enam äragi. Taimed olid korralikult grupeeritud ja nägid superhead välja, kastetud, terved ja korrastatud. Kõikjal olid viidad nt. "kontpuud", "enelad", "okaspuud", "varjutaimed" jne, jne. Ei mingit ekslemist ega sopramist. Lähed ja võtad, mis vaja, eriti kui enne on kodutöö tehtud. Ja nende uus koduleht on ka ainult kiidusõnu väärt. Kuidas nüüd nende sortide nimede ja nägude kokkusobivusega on, eks seda näitab aeg, aga edasiminek on igastahes väga suur ja meeldiv.

Järvseljat polegi kiita vaja, ta on enda eest alati ise rääkinud ja oma olemisega end kiitnud.

Süda jäi rahu siis kui auto pilgeni rohelist täis sai:) ja 4 astilbet on ikka niru kooslus, õige grupp koosneb ikka vähemalt 5-st.
Vaatamata päev otsa kestnud paduvihmale oli see ilus reis:)

Mu kaustik, kuhu panen kirja aastas muretsetud taimed, keeras ette viimase lehe, ka sinna peaks veel mõne poti mahutama, naljakas on teda sedasi poolikuks jätta:D
August on suurepärane kuu, aasta kõige ilusama aja algus.