Tegelikult meeldivad mulle väga sellised kividega sillutatud ja müüridega ümbritsetud siseõued, kuhu on jäetud üksikud kohad mõnele taimele. Ma ehk suudaksin leppida paari lille, aga mitte paari põõsaga ja pealekauba ei sobikski meile mingi peen patio. Tuleb leppida rohelise aiaga, mis on mulle samuti meele järgi:)
08.08 (eelmise aasta tormi aastapäeva) varahommikul hakkas vihma sadama ja õhtul algas meil suur istutamispidu. Potid muudkui tühjenesid ja tühjenesid. Kohale said suve esimesel poolel nii veesilma kap.remondile jalgu jäänud potistatud kui juba kevadel ootele kokkutaritud taimed. Kelle istutasime, selle kohe ka katsime
Aga ......
14.06
ja 12.08. hilisõhtu.
Hea üldvaate saamiseks peaksin ma ronima kuuri katusele, et see võiks eluohtlikuks osutuda, on kindlam kahe jalaga maa peal seista. Kuigi sellele uuele osale on paigutatud üle 100 nimetuse taimi, tundub ta välimus veel üsna lage. Eks järgmisel aastal on püsikutel-põõsastel hoopis teine nägu ees.
Kuigi fotodel paistavad need detailid pisikesed, on siiski tegemist üsna suurte pindadega.
Vaade teiselt poolt
Kogu osa pildile ei mahtunud, aga tundub, et triiton on päris kenasti sobitunud varem olnu vahele
Uuelt osalt avanes nüüd ka kolmas vaade, mille olemasolust tänu siiani seal kasvanud kõrgetele püsikutele meil õieti aimugi polnud. Tee on hulga pikem, isegi S-kurv ei paista siia ära:)
Ka vana aiaosa kõige esimese veesilma ümbrus sai veidi noorema näo ja kogu ulatuses katte. Et suure tiigi ehitusel nappis kive, lubasin siit üles võtta kogu ääristuse. Kaetud osa ääristuse taastasime, küll veidi teisiti kui enne, aga ilma selleta poleks ka aeda katta saanud.
Kergkruusa alla on nüüd lõplikult ka tiigikile siiani veidi paistnud servad peidetud.
12. 08 lubas märgunud pinnas külvata uuele läbipääsule ka muru
Kogu seda mitmepäevast madinat jälgis vesirooside vahelt vanajärve peremees, kes vahetevahel tavatses lösutada suure hostapuhma all või pikutada veesilma kõige suuremal kivil. Nüüd ta lihtsalt ei pääsenud oma lemmikkohtadesse.
Vana aiaosa näeb nüüd välja selline. Teest vasemale jääv osa on praegu ääristamata ja ma ei tea, kas ta jääbki nii või ikkagi tulevad sinna nagu ennegi, maakivid. Siis küll juba hulga väiksemad kui seni. Eks ma talvel mõtisklen selle üle, niikuinii praegu kive pole.
12.08 õhtul sai korda ka aia häbinurk. Jajah, meil oli ka selline koht. Ta jäi käidavamatest radadest veidi kõrvale ja kui ükskord jalad sinna viisid, oli umbrohi seal rammusal maal tavaliselt kõrgem kui istutatud kultuursemad isendid. Nüüd tunneb end kindlalt paremini veel pisike, aga usin ´Deiaroos´ ja näha on, et ka `Anonyomus Aavikuensis` on ilmselt juurdunud.
Kibuvits on ilus või veelgi ilusam ka peale õitsemist.
Tegelikult vajab see koht veel pisut kergkruusa, aga õnnetuseks sai see otsa. No ma ei tea, mis nüüd edasi. Veider on nii ärgata, et kuhugi pole kiiret. Hädasti oleks vaja veel mõnda potti, milleta ma kuidagi ei saa, aga, et mul on nii väga kindlad soovid ja meie kasvatajatel mulle vajalikku pole, siis ma praegu isegi ei tea, kust suunast otsima hakata:(
Ja veel mõtlen ma, mis siis, et olen oma vitsad kätte saanud, kui ikkagi prooviks katte all paari astilbesorti, äkki elavad järgmise põua üle.
Täna proovisime ära oma aia esimesed kaks väga maitsvat magushaput rohelist viinamarja `Severnõi Rannii`
Vau! O_O
ReplyDeleteAstilbedkasvavad ka kenasti kergkruusa katte all, veel paremini peene graniidikilluga.
Ja ei karda niivõrd põuda kui happe puudust pinnases. Muidugi on hea kui jahedam viludam ja niiske koht kasvamiseks, aga kui korragi aastas kasta hapu veega (1 tl sidrunihapet või 3 spl 30% äädikat 10 l vee kohta) siis peab kuivusele vastu päris kenasti. Mul mõned isekülvist kasvavad ju lausa kivide vahelja kui varasematel aastatel nad sealt kadusid ise peale paarinädalast kuivust, siis juba teist aastat kui umbrohtu hävitan kivide vahelt äädikaga (astilbedele pole raatsinud peale pritsida), on nad need pikad põuaperioodid kenasti vastu pidanud
Seda nõksu ma tean ja olen ka kasutanud, aga meie raske mulla peamine probleem on mitte niivõrd kuivus kui ülekuumenemine, mida kate aitab hoida jahedamana. Seepärast mõtlen, et peaks oma lemmikuid ikkagi veelkord proovima.
ReplyDeleteMul kasvab üks rivi astilbesid peaaegu savis, aga vaat et täisvarjus. Happelist on nii palju, et pealt turbaga multshitud. Esimesel aastal olid väga närakad, arvasin isegi, et lähevad välja. Sel aastal on juba tublisti kosunud, kusjuures kastnud pole ma neid sel kuumal suvel kordagi.
ReplyDeleteAga uued vaated on vägevad. Peaks ikka hakkama end lõuna poole planeerima, et ihusilmaga ka näha. Pilt on pilt on pilt.
Hmmm, Mul kasvab see Hiliselt saadud helelilla astilbe savihunniku otsas ja muutub aina ilusamaks. Erand?
ReplyDeleteIlusa töö olete ära teinud. Ootan huviga, et saaks ikka läbi põigata augusti lõpus.
Astilbe tahabki raskemat pinnast, üldjuhul on savine pinnas ka jahedam, aga nagu Muhedik ütles, et tal tükib see küngas põua ajal üle kuumenema, on ka õige, sest mul ju sama, et põhjavesi väga sügaval ning pinnas tükib kuumenema, egas ma muidu oma peenraid padrikusse kasvata ja lisaks põua ajal kunagi ei rohi, hoiab natukegi ülekuumenemise eest. Ka liiliad ei kannata pinnase kuumenemist ja see on peamine põhjus, miks ma neid ei kasvata.
ReplyDeleteVäga suurepärased vaated. Meeletult suur töö on tehtud! Aga Thela ütles õigesti, pilt on pilt ja kindlasti on vaade oma silmaga kaedes kordades võimsam.
ReplyDeleteTehtud on hiiglaslik töö väga heade tulemustega - kõik on põhjalikult läbi mõeldud ja korrektselt teostatud. Tore, et selliseid entusiaste leidub, on teistel, kellest eeskuju võtta.
ReplyDeleteKivid meeldivad väga, aga oma pere on nii palju vaeva näinud nende põldudelt koristamisega, et nüüd pole nõus neid laiali laotama!
This comment has been removed by the author.
ReplyDeleteAstilbed, või? Jaaa!!! :)
ReplyDeleteMde, mulle hirmsasti meeldib see portreepilt "vanaperemehest". :)
Tulen kindlasti vaatama. Uusi ja muid vaateid. Need sada ja peale uuekest on uskumatu kogus ikka! Ja tiigikile katmine, no ma ei näinud seda eelmisel korral. Kõik on väga ilus ja head pildid oled ka teinud.
ReplyDeleteKuidas esimene viinamari maitses ja kas midagi alles ka on? Nii tore.
Prints on ka loodetavasti vaba. Saate nüüd vallalistel külalistel oma õnne proovida lasta :DDD
P.S. Kui sina juba astilbesid kasvatama hakkad, siis on see kindlasti mingi põnev sort. saladus?
ReplyDeleteVõimas!
ReplyDeleteKuigi pealkirja lugedes ma esimese ehmatusega mõtlesin, et miskit läks nihu ja sa lasidki kogu aia ära asfalteerida :D
Astilbed on astilbed:). Pole siin mingit saladust.
ReplyDeleteNad lihtsalt meeldivad mulle väga, aga mul on veel hästi meeles see üle 40 sordi kadu:(
Kui proovin uuesti, siis on ehk neljast küll:), pole ju seda niisket ja varju ja meie savi kuumeneb kui tellis ja küpsetab säärased kõik ära kui praeahjus, vat kivide vahel on küll alati jahe, aga neid pole mul enam kuhugi tekitada.
Loodan, et ka mults peaks veidi aitama.
Suur töö, võimas tulemus!
ReplyDeleteMa multshin oma astilbesid (mida on häbemata vähe muidugi, alla 10) oksahakkega & muruniitega ning enne savine-kivine muld on tänu sellele aastatega läinud paksuks, rammusaks ning hoiab hästi niiskust.
Ja milline lgp Muhedike peenar veel uuel aastal saab olema!
Vauuuuuuuu!
ReplyDelete