Monday, August 15, 2011

SUVEPROJEKT 2011 ehk kivid, trepid ja teed

Juuli teise poole kuumus ei lubanud meid oma töid nii jätkata nagu oleksime tahtnud, sest istutamine, eriti ümberistutamine oleks siis olnud selge hullumeelsus. Kui terved päevad olid maha lebotatud, siis õnneks veidi jahedamad õhtud lubasid ikka üht-teist teha.

Iga tee peab kuskile viima. Peale suure tiigi valmimise tekkisid meil aeda aga sellised rajad, mille lõppu jõudes tuli lihtsalt tagasi pöörata. See tundub aga kuidagi väga loomuvastasena, isegi lootusetust tekitavana. Kuna meie aias on vähe ühekõrguseid pindu, on mugavamaks edasiliikumiseks nii mõnessegi kohta vaja tekitada astmed. Ja siia põõsastikku sai peita piki tiigikallast kulgeva ringtee


mis jätkudes tuleb alla sellisest trepist. Kivid valisime nimelt sellised veidi lohklikud, need jätavad mulje iidvanadest astmetest. Ja nüüd saab seda veekogu vaadelda igast küljest, alt-ja ülalt. Selleks tööks kulus mehel 2 õhtut, valmisid nad 1.augustiks





Järvetaguselt teelt oli vaja mingitmoodi saada ka päris uuele osale, sest seal ootasid teeks saamist juba kohale asetatud kiviplaadid. Vaja oli veel üht treppi, sest üle müüride juba nii lihtsalt ei roni.


Kuna augusti alguses oli paar sombust päeva, istutasin loodava tee kõrvale mõned põõsad- kletrad, diervilla, ühe kääbuskasvulise sireli, poolvarjust istutasin päikese kätte ümber ka sügisel õitsvate kukeharjade sordid. Taimi küll kastsin iga päev, aga, et mullapind oli veel väga kuiv, siis katta seda osa veel ei saanud, sellega oleksin ma taimedele pigem halba kui head teinud.





Järve poolt vaadates valminud trepp näeb välja selline. Ega sest lähedalt eriti aru saagi, mismoodi ta seal asetseb ja kuidas müüriga seotud on:)







Et augusti teise nädala alguses sabistas veidike vihma, katsid mees ja noorem tütar täisistutatud koha enne kui pinnas oleks jälle kuivanud. Kasutasime ikka end väga hästi õigustanud ajalehti ja kergkruusa. Nüüd peale suuremaid sadusid kontrollisin, pinnas on katte all parajalt niiske ja taimede eluks väga sobilik.


08.augustist näeb triitoni kõrvalt veeni kulgev tee välja selline, veidi paistab tee lõppedes ka treppi. Nüüd on aiast likvideeritud kõik umbteed ja tupikud, aed on teekonnaks saanud.










6 comments:

  1. Oooo, meestel on tööd tublisti tehtud, tuleb vist jälle end teile külla paluda, et neid kivitegusid vaadata :DDDDD
    A´ kas sel traktoriga pildil kasutasid tiigikilejääke allapanuks?
    Üks asi natu kripeldab, kas kõrgemalt kaldalt ei hakka paduka või lumeveega peenardelt midagi soovimatut (täitepinnase osakesi) tiiki valguma?

    ReplyDelete
  2. Vihmaveega ei valgu sealt midagi, sest ka see tee seal ülal on kaetud, lumeveega veel kogemust pole. Tee alla läksid nii ühe tiigi kumm kui teise kilejäägid.

    ReplyDelete
  3. Siis hästi, padukad ongi hullemad kui lumevesi, kui ainult (ptüi-ptüi-ptüi!) tuuled ei hakka sinna lehti kokku keerutama.

    ReplyDelete
  4. Ossaa! Nii ilus! Eriti meeldib mulle kulgemine läbi aia, see on tõepoolest nii tähtis ja nii terviklik. Oi, ma tahan seda näha. Hästi tehtud ja veel sellise suvega! Juba piltide pealt saab silma nuumata:D

    ReplyDelete
  5. Kurramus, vägisi meelitab sinna lõunaosariikidesse. Vaat kui võtangi kätte ja septembri alguses tulengi :)

    ReplyDelete
  6. Vägev. Meil ei edene tiigiümbruse tegemine kohe kuidagi, kogu aeg tuleb midagi olulisemat vahele :(.

    ReplyDelete