PÄEVAPILDID

Hommikuti on maa kergelt kahutanud. Tuul on kuri, õhk jäisevõitu karge, päike seevastu kuum, temperatuurikõikumised ööpäevaringselt suured. Kevad:)
Minu suurimad kevadlemmikud on lumeroosid

Kevadadoonis õitseb, teised liigid alles punnitavad end maast välja

Näha on, et vesikarikas hakkab põhjast end tasapisi pinnale kergitama. Vee puhtuse ja läbipaistvuse saladus on selles, et me ei vaheta neis veesilmades aastaid vett.

Mikrobiootast on kolmveerand välja sulanud ja need oksad on ise end püsti ajanud, ta ju selline lamav puu ongi. Ka ülejäänud veerand peab iseendaga toime tulema. Kui ma praegu neid külmi oksi hakkaks päästma, murraksin nad puhta puruks. Las sulab ja soojeneb. Siia ei saa eriti ka tuhka ega turvast loopida, reostaks puu ära.

Sel aastal oli just siin kõige paksem lumi, mis ulatus kuuri katuseharjani, äkki 4- 5m ringis. Huvi pärast peaks ära mõõtma.

Veel üleeile oli hostapeenar lume all. Eilne päev on tänaseks hommikuks sellest järgi jätnud kitsa siilu. Osa ebajasmiini oksi on ka veel vangis. Kerged rehaliigutused ja kergkruusaga kaetud peenar on puhas. Ei mingit kobestamist ega rohimist.

Kui ma hekkide põhjakülgedel ja veel paaris varjukohas olevat lund ei arvesta, saan varsti kokku lugeda, mitu päeva meil lumikate aias püsis.

Ikkagi oleks talgulisi vaja:)