Eilseks oli meil planeeritud üks sõiduke. Et aed on üsna märg ja suuri korrastustöid pole ikka veel võimalik ette võtta, ei hakanud isegi kripeldama, et seda aega talle ei pühenda. Mitu päeva saagimist ja okste põletamist hakkas ka juba stressi tekitama.
Hommik oli udune, nähtavus kehvapoolne ja mida põhja poole, seda tinasemaks kogu ümbrus muutus. Aga eks need tihedad udud olid ka suurvee jõgede orgude kohal- Emajõgi, Pedja, pärastpoole Navesti ja veel hulk pisemaid olid päris kenasti laiutama hakanud. Mu meelest on vett tänavu pisut vähem. Eelmisel aastal suurvee ajal loksus vesi paaris kohas vaat´ et tee peale, sel aastal käitus ta veidi soliidsemalt.
Nägime viljapõlde rikkuvate hanede parvesid, no neid oli seal koos küll mustmiljon:). Ühel põllule tekkinud järvel näitasid end kolm luigepaari. On ikka suursugused linnud küll, aga pildistamiseks mahti polnud.
Kesk-Eestis on juba päris kevad. Iga majapidamise juures oli rahvas õues, riisus, kraapis ja põletas. Paaris talus oli vist ikka talgud korraldatud. Näed, õnnestub mõnel:)
Nägime täiesti kuivi põlde, aga ka kevadtekkelisi järvesid ja mõnes kohas ka veel suuri jäätunud lumehangesid tee ääres.
Lehtpuumetsad hakkavad võtma kerget kevadist jumet, tihedad okaspuumetsad tundusid seevastu röövlikoobastena.
Keskpäevaks tuli päike välja.
Ühes aias küll veidi kriipis, seal oli lumi läinud juba paari nädala eest ja aed briljantselt puhas. Õite poolest mitte eriti vaene, oli krookuseid ja priimulaid, ka fotodel olevad alpikannid ja lumeroos on sealt pärit. Need on peremehel seemnest suureks kasvatatud. Aga suures aias hajuvad ja kaovad nad varakevadel ära ja tunduvad veel kuidagi väga üksikutena. Muidugi ei lähe enam kaua kui see aed särab kõikvõimalikes värvides, sajad tulbid olid juba päris pikad.
Nägime ka esimesi "pääsukesi" ( mustas mootorrattureid), "parme ja põrnikaid" (võrre ja mopeede), "kihulasi" (jalgratturite gruppe). Kevad on käes:)Teist teed tagasi tulles tekkis küll ühes kohas mõte, et teeks saja meetri pärast vasakpöörde. Aga siis mõtlesin, et kohe varakevadel ei või endast ka seda kõige halvemat muljet jätta ja perenaist sedaviisi ehmatama minna. Lehvitasin küll hoolega, ei tea, kas Mirjam ikka nägi või tundis seda:)
Veel üks aed ja seal tundsin tohutut kergendust - pole meie need ainsad laiskvorstid. Ka seal on veel kamar pehme ja lillealad päris märjad. Võrtsjärv on veel jääs nagu meiegi oma, ainult kaldad on veidi lahti sulanud.
Kodus on ikka kõige parem, mis siis, et palju kohti on ikka veel täitsa räämas. Päike oli küll mitmed suured alad lahti sulatanud. Ainult vaene mikrobioota on veel päris vangis, hostad kah, aga neil on seal päris hea. Polegi neil vaja nii vara välja ronida, tulevased öökülmad võivad neile korralikult haiget teha.
Täna hommikul oli mul kindel kava õue minna ja vaadata kas ja mida ma teha saan. Et natukegi heastaks aiale midagi. Aga marutuul kamandas mu üsna ruttu tuppa tagasi ja need lehed ja muu sodi lendasid seal ringi minutagi. Ju pole veel ette nähtud. Aga äkki ei tohigi täiskuupäeval taimi puutuda?
Meil ajavad hostad vaikselt ninasid püsti. Aga kuna meri on jääst vaba, siis väga hullu külma enam siinkandis tulla ei tohiks.
ReplyDeleteMeil on ainult pool merd jääst vaba - terve päeva trügis ja trügis teist Narva poole, ei tea, kas seal juba suured jäämäed rannas...hostad magavad veel täiega.
ReplyDeleteAga alpikanni pildistasin ka mina täna. Ei tea ainult, millal ta üles saan - praegu olen veel pooleldi lõkkevalves, sest peremehel õnnestus paras soss-sepp metsaalust oksarisu põletama palgata. :o(
Tegelikult olen ma suurest riisumisest juba laip. Kõige raskem töö oli muidugi merelt lumega kohale tuisanud liivatonnide murult ära pühkimine. Ja sealt alt tuli välja eriti hullult lumiseent :o(. Ja riisuda on veel 10x niipalju, kui tehtud. Oeh.
mureweat - nii jah
meil siin tahtis ka tuul täna kõrvad peast viia.
ReplyDeleteköögikata, kui su peremehel oleks mõni tuhat krooni, võiks osta samblariisuja - ntx selle boschi oma. seal on ainult lükkamise ja kogumiskoti tühjendamise vaev. aga siiski lihtsam kui rehaga kraapida. ja muru saab oluliselt puhtam ka. pealegi see õhutab ka
a see külmakindel alpikann on ka minu soovinimekirjas ja kevadadoonist tahaks jubedalt...kevadisi õitsejaid pole iial liiga palju. Ühesõnaga, lõplik allaandmine :D
ReplyDeleteAlpikannid on külmakindlad, aga väga niiskustundlikud, mina neid enam ei igatse.
ReplyDeleteRiho Teras väidab, et külvatud ja endal üleskasvatatud taimed on hulga vastupidavamad. Ja selle tõestuseks õitseb tal neid seal päris hulgaliselt. Ereda päikese pärast ei saanud neid gruppe pildile.
Trumm, juhtmega pole minu suurtel platsidel (nagu Muhediku omad) midagi teha ja bensiinikad maksavad juba ligi 5000. Samas on kas üliväike kogumiskott või üldse mitte, mis nõuab ikka veel lisatööd. Ja üleüldse on mu bossil nüüd ise linnas olles kogu aeg foobia, et mul pole siin maal piisavalt tööd. Las ma siis treenin oma lihaseid ega tekita talle lisakulusid. :oP Mingu või sügiseni.
ReplyDeleteköögikata, muhediku muru ja teine pool said vanasti kõik elektriniidukiga niidetud :). vanaisa ise ehitas niiduki lapsevankri raamist ja suurest mootorist. mu keha mäletab siiamaani seda liigutust, millega juhe tuli niitmise ajal masina eest kaarega minema lennutada :D.
ReplyDeleteja ntx minu majapidamises on 50m kaablitrumlid küll olemas..