Friday, October 31, 2008

NIISUGUNE TA OLI vol3

Sügis - üha pikenevad ja pimenevad ööd, eriline päevane valgus ja pikad hommikuvarjud. Lindude lahkumine. Õues valitsev ääretu nauditav vaikus ja isemoodi lõhn. Saagikoristus. Üksikud vihmahood vahelduvad päikesepaistega.

Küll aga jätkub veel küllaga õisi ja värve. Kui suvine ere värvikirevus ja-küllus meenutavad mõneti pealetükkivat mustlasseelikut, siis sügisvärvid on rahulikud ja küpsed. Sügislillede hulgas pole puhasvalgeid, puhtaid heleroosasid ega helesiniseid õisi, ülekaalus on segatud värvid ja pooltoonid.





Täna on viimane oktoober ja meil siin kõrgel pole veel olnud öökülma. Küll on ta korraks üle käinud mitmetest orgudest asuvatest aedadest. Ja ülalt vaadates näeb ta välja selline. Sel septembrikuu hommikul tuli meile poeg järele, et koos sõita Põltsamaale. Tema kodus oli maa krõbisenud ja autoklaasid paksult jääs.




Eelmise nädalavahetuse tugev tuul, mis siin siiski tormiks ei paisunud, üritas puudelt rebida viimased lehed,



ja välja hakkavad joonistuma puude tüved. Kuid pajud on veel helerohelised ja kaskede üksikud lehed säravad päikeses nagu kuldmündid



Kulda ja purpurit jagub kogu aiale


Ja veel paistavad ka üksikud õied. Eile püüdis üks hilinenud idamagun avada uuesti oma õisi, kuid uduvihm muutis nad üsna ruttu räbalateks. Aga praegu ei olegi enam suvelillede aeg.



Eile veidi ringi sõites vaatasin aedu. Need kohad, mis olid haljastatud vaid lillepeenarde ja lehtpuude-põõsastega, nägid raagus ja vettinuna üsna kõledad välja. Kasvõi ühe okaspuuga aial oli hoopis teine nägu.

Siberi lehiste rõõmus oranz ja kuuskede, nulgude ja mändide sügavroheline lasevad end veel kaua imetleda.


2008 - varakevadine lumeuputus, augustivihm ja soe, pikk, kuldne oktoober.
Ja eilse päeva märgid lubavad oletada, et suhteline soojus püsib novembri lõpuni.


Mida aasta edasi, seda raskem on meil oma aeda valida ja leida uusi taimi. Aga siiski - sel aastal istutasime 34 uut puud
sh. lehtpuid 15
okaspuid 19
põõsaid 27
Uusi püsikuid lisandus 50, sh. aediiriseid 13, siberi iiriseid 7, hostasid 13
Uusi varakevadisi sibulilli 150.
Kokku 261 taksonit.


Selleks aastaks kavandatud projektid
Majaümbruse lõplik korrastus - enamvähem tehtud, nipet-näpet veel järgmisse kevadesse ja suvesse
Kahe täiendava kõrgpeenra rajamine - tehtud
Hostapeenra ümbertegemine - tehtud
Mägisibulate päästmine ja istutamine uude kivimüüri - tehtud, alustatud vana kiviktaimla likvideerimisega.
Oma päevaliilia seemikute lilleaeda istutamine - alustamata, elavad edasi oma peenras
Majaesise mullahunniku laialiajamine - tegemata. Vaatamata varakevadel tellitud traktorile, ei leidnud see õigel ajal meie jaoks mahti ja suve teise poole vihmade aegu ei saanud teda lubada värskelt rajatud murule.


Projektiväliselt - alustatud alles järgmiseks aastaks kavandatud abihoone ehitamisega. Praeguseks peal sarikad. Kui ilmad lubaksid ta katuse alla saada, oleks hästi. Edasine jääb kevadesse.
Blogi - täiesti ettekavatsematu ja planeerimatu, sündinud eneselegi ootamatult, uitmõtte ja hetkemeeleolu tõttu. Ma ei teagi, mis ma selle 5-kuuse asjandusega edasi teen. Kindlasti ei muutu ta saiablogiks, kuigi väikeseid kõrvalepõikeid oli. Kas veidi käsitööd, kui leian aega ja viitsimist? Ei tea. Võibolla oleks vaja üldse seda lobisemist piirata ja oleks aeg lõpetada.



Edasi - novembris on vaja täita oma lubadused igasugu kaastööde osas ja lõplikult korrastada taimenimekirjad. Praegu aga loen. Mõnuga. Oht on ära vahetada öö ja päev ja mul on suuri raskusi enda raamidesse surumisega:), aga veidi võin ma seda endale ju lubada. On ju alles esimene kodusolemise aasta.
Mis veel - november on tegemistega kuhjapeaga täidetud ja karta on, et osa tegemisi lükkub jaanuarisse. Detsember kaob nii, et ei jõua ringigi vaadata. Veebruar on hoopis lühike, pea olematu kuu. Aga päev on siis juba märgatavalt pikem. Märtsipäike - ja kuigi sel ajal võib väljas valitseda veel sügav talv, ei saa miski väärata seda, et kuu lõpus on jälle kevad käes. Alati uus ja kordumatu.


Projekte jääb järgmiseks aastaks järjest vähemaks, aga see-eest muutuvad nad mahukamateks. Ja üks neist on aia-saiapäev:) kallistuste ja kohviga.

OLI SUUREPÄRANE AIANDUSAASTA.


Ja jõuludeni on jäänud vaid 55 päeva.




11 comments:

  1. :o)
    Imearmas!
    Aga ära Sa selle blogi täielikule lõpetamisele küll mõtle. Mis me siis ilma Sinuta siin teeme???? Eks see talveperiood tule niikuinii vaiksem ja kevadel ilmselt ka vähem mahti, meil kõigil. Aga küll tuleb jälle perioode, kus tahaksime koos jälle rohkem lobiseda ja muljeid vahetada. Ja neid imelisi pilte teistele näidata.
    Aga praegu naudi lugemist!!!

    ReplyDelete
  2. Džiiiizis, ma ei või vist enam Su imelisi pilte vaadata - see kaskedega... võrratu, fotograafid seda nähes hakkaksid küll "hammustama", aga midagi (peaaegu), isegi see silla käsipuu?, sarnast olen (kus? kelle?) maalitud pilti näinud. Mu supermälus järjest suuremad "mustad augud" ja nii asusin siit uurima ja unustasin end sellele lehele. :D
    Isegi unustasin,miks ma seda uurima hakkasin :)
    Aga Sa ei saa ju seda blogimist lõpetada - paned ilusti piltidega sordinimekirjad lühikirjeldusega siia blogisse tasapisi kirja ja võid kindel olla, et siit ei pätsa UFO-d (nagu minu ja Deia aiapäevikuga juhtus), ei kao nagu nimesiltidega võib juhtuda ja kiri ei kulu ka, nagu ajapikku võib kividelt kuluda, ning kohe kindlasti ei kao andmed kuskile kui arvuti otsad annab :)

    Aga see roosa monarda... eh...

    ReplyDelete
  3. ohsindküll. :) ei lõpeta siin midagi ära!! egas ekspromt-asjad olegi tihtipeale need kõikse paremad asjad, nii et lase aga edasi... :) natsakene ka saiandus-sadismiga meid piinates. ma täitsa luban.

    mde, ega su enda parool parem pole - redisti

    ReplyDelete
  4. Katsu Sa ainult ära lõpetada! ... me tuleme järele ja sunnime su kirjutama ja pildistama :). Aga talvel saab ka aiablogi pidada...mina kavatsen küll hakata oma kevadeks mõeldud hulle ideid kirja panema ja nii palju aiatöid on talvel teha, nimekirjad, muidumõtted ja plaanid. Mõned saiad ka nagunii. Ja minul õitsevad toas valged kallad ja kohevarsti läheb lahti kuuking. Õiteaeg kestab.

    ReplyDelete
  5. katsu sa ära lõpetada! haaa! ma hakkan hammustama ja kummitama! ja paluks ikka nii aiat kui saiat! :)

    parool on sodients :D

    ReplyDelete
  6. Sa vaata kui ühtne-sadistlik virtuaal-kollektiiv! No olgu, olgu.
    Aga aitäh! Eks ma siis jõudumööda püüa miskit edasi rääkida.

    Aga seda vaatepilti tahaks ma küll näha, kuidas Trumm seal mullis lahtiväristatud hammastega mind kuskilt naksata püüaks.

    Küll ma Hiline mõtlesin, et mis sillast see jutt käib, aga siis sain aru, et mul on ühele pildile jäänud veidi pingi seljatuge. Peitsime selle noorde kaasikusse, et oleks üks väga omaette olemise koht.

    Ja Sul on õigus- ka mul on aegade alguse 2 esimest aiapäevikut teadmata suunas kuskile haihtunud. Loodan nad küll kunagi oma raamatupakkidest veel kätte saada, aga miski pole kindel.

    Ja taime-etikette paigutavad mul kenadesse hunnikutesse harakad. Olen seda tegevust paar korda päris huviga jälginud. Tekitavad siin mul igasugu segadust. Kive pole veel jõudnud maalida.

    Kahte arvutisse on mul jäänud küllaga väärt kraami, üht väga mahukat püüan kuidagi taastada ja oma vanemad taimenimekirjad ka kõik seal kinni kiilunud. Vast ongi see blogi veidi kindlam kui kodune tehnika, aga nagu juba ütlesin, pole siin miskit kindlat.

    ReplyDelete
  7. Need sildid - täna õngitsesin ühe vihmaveetünnist, kahtlustan varest.
    Aga need kivid, jessas, mul kusagil 200 ringis vaja, aga kirjutatud umbes 50, peaks vist Köögikatale oma "neljajalgse sõbraga" külla sõitma väiksemaid siledaid kive korjama, vahepeatusega Muhediku residents :)
    Aga siiani pole seda ristpuudega kaarsillakesega sügiskaskedega maali leidnud, aga ma olen ka pea kõik kunstiraamatud juba ära andnud. Olen juba kõik internetist kättesaadavad impressionistid läbi lapanud ja tühja :(

    ReplyDelete
  8. Olete kõik kiviringile väga oodatud. Ainult kui kõik korraga tulete, siis peab see suveaeg olema, sest tuppa mul üle paari inimese kohvetama ei mahu :oD

    ReplyDelete
  9. Hehee, Su blogi nõuab oma parooliga veel MINGIT postitust. ega's midagi - kena hingedeaja saabumist kõigile!

    ReplyDelete
  10. Oi, see oleks küll imeline kui Hilisel õnnestuks see Köögikata meri ja minu mäed kokku lükata, siis elaksin ma kohe tõelises paradiisis.
    Ja Sa Kata ära muretse- mul on kunagi bussitäis lätlasi maganud 20m2 toas, kus oli ka veel mööbel. Aiasõbrad on väga leplik rahvas ja küll me end kokku pressime igal ajal.

    Tänane parool on mul exped- lühivariant ekspeditsioonist mere äärde:) sobilik kohe:)

    ReplyDelete
  11. :D Võite jäädagi unistama, mul juba vist juured alla kasvanud, homme Tartusse tellitud akna järele minek ja ma ei taha kaasa minna

    ReplyDelete