Mõnikord ma kohe kadestan veidi neid inimesi, kes peale ärkamist hakkavad kohe kibekiiresti toimetama. Mina ei ole selline. Vajan käivitumiseks aega ja head kohvi. Ja see minu igahommikune "ärkamise aeg" on üks äraütlemata mõnus tund. Ei viitsi rääkida, ei viitsi mõelda. Ja seepärast ainult vaatasin hämmastusega kui kibekiiresti kaovad köögist kõik minu toiduvalmistamise- garneerimise abivahendid.
Ei kuulnudki, kui selle askeldamise ja kolina käigus tulid meile külalised. Äkki vupsas üks väike särasilmne inimene kööki ja hüüdis: "Vanama, kas sul sepikut on?". Seejärel siis "tere" ja tavapärased kalli-kallid. Hmmm, kas sa siis lähed tagasi, kui sepikut pole. "Ei. Kui sa kana-klimbisuppi ka teed." Ilus päeva algus.
Kui meie kahekesi päevamenüüd täpsustasime, oli mees leidnud oma betooniharkidele parema rakenduse kui mina. Mitu aastat õues vedelenud vana betoonist elektripost oli oma kohale asetunud ja sobivad aksessuaarid saanud.
Ja mõne tunniga oli kerkinud säärane asjandus. Noh, võiks ju mõelda, et mis see mõne posti püstiajamine siis ikka nii väga on. Aga tegelikult oli see ikka päris raske töö. Sest enne seda tuli vanad 8 m pikkused 20x20 palgid parajateks juppideks saagida, siis kreissaele tõsta ja lõhestada 5x10 ja 10x10 prussideks. Millised puud kunagi nende tarvis maha võeti, ei oskagi välja mõelda. Vanasti ikka osati palki teha. Korralikult ilma väändeta kuivanud ja seest nägid välja nagu kuld.
Õhtuks nägi tee-äärne kruusaplats välja selline.
Kui ma mehed lõunale kutsusin, siis enne klimbika söömist saadi hakkama veel sellise vägitükiga. Andis ikka punnida ka kolmekesi. Ja mina olengi ilma oma hommikustest akrobaatikaharjutustest:( See uus riistvõimlemise atribuut - rull- on ikka nii lai ja kõrge, (meil on ju suht lai trepp) et kui ma tast üle tahtsin saada, jäin ma ta otsa kaksiratsi istuma, enne kui jalad teisele poole tõstsin. Hea, et kedagi pildistamas polnud:)
Ja muidugi, mu kook lihtsalt haihtus. Hea, et tegin selle klõpsu kohe peale ahjust väljatõstmise.
Vahepeal tegi poeg veel ühe väikese töö. Tal oli kaasa toodud lehepuhur ja nüüd ootavad pihlaka-pärnalehtede hunnikud kõrgpeenardesse ja kasvuhoonesse tõstmist.Õhtul kojuminekuks jopi lukku kinni vedades küsis viieaastane lapsuke "Kui me järgmisel nädalal siia tööle tuleme, kas me teeme siis ahjukartuleid?" Imelik. Kõik mu lapsed, ükskõik kui lähedalt või kaugelt nad ka koju tuleksid, igatsevad just ahjukartulite järgi. No kohe ei tea, mis vägi neis on.
Oli tõesti päikeseline, ilus ja tegus päev.
Ja täna ma enam ei pahanda, et esik on täis tõstetud tööriistu ja muud kola.
issver, see pole tõesti üldse kerge töö. kui meil autovarjualuse-kuuri karkassi ja varikatuste poste püstitati, siis ma kuulsin igasugu asju.. ja kui ma nurga taha läksin, siis ma kuulsin veel eriti huvitavaid väljendeid :D
ReplyDeleteaga need pole betoonihargid! :D need on talakingad :)
vägev rull on see tõesti. jummel.. mis materjal see on? a mõtle kui hea - iga päev võimlemine garanteeritud (et mitte öelda karantiinitud), ka siis, kui laiskus peal on :)
ja võin omast kogemusest kinnitada, et ahjukartulid on tõesti üle prahi! eriti koos rohelise sibula ja hernestega. on-on.
:)
This comment has been removed by the author.
ReplyDeleteEi, need asjandused on ehituspoes ametliku nimetusega betoonihargid. Talakingadel puudub see jämeda kruvi osa seal all, mis betooni sisse valatakse. Ei viitsi praegu tsekke pildistama hakata. Ma olen selle mitmeaastase ehituse käigus ka need nimed selgeks saanud:) Ja ma küll mingeid halbu sõnu ega väljendeid ei kuulnud. Kõik olid hoopis heas tujus.
ReplyDeleteSee rull on paksu vildipõhja peal villavaip ja tal on veel jäik toru sees, et ta ära ei vajuks. No kujuta siis tema pööramist või nihutamist ette.
Ei tea, kas sinna kartulipannile võiks ka mõned porgandid juurde panna? Mina olen seda vahel teinud.
Oi kui armas ja tegus päev :o))
ReplyDeletehmh, ma ostsin neidsamu asju ja nende nimi oli talaking :)
ReplyDeleteju see on siis see põhja- ja lõuna-eesti murrete erinevus :P
ja noh, väljendid tingis mu konstruide puhul ehitamine kahe mehega, kellest üks ei olnud siukst asja enne teinud ja oli seekord na pikkade juhtmetega. ja eks ma ka kakerdasin seal jalus ja ei lubanud puid ära lõhkuda, aga minu peale nad ei julenud "väljenduda" :). kuigi muidu olid kah heas tujus.
kartulipannile porgandid? aga muidugi võib... eeldusel, et mina võin tagasihoidlikult kartulitega leppida :P
kui töökad me kõik oleme!
ReplyDeleteissus!! mis te teinud olete?!? jeerum.. see on tõega suur töö!
ReplyDeleteahjukartulid on head jaa! ;) lihtsalt.
muig, a sa hakkad siis oma rulli igatsema nüüd või? :P
ja kana-klimbisupp!!
ReplyDeleteKui uudishimutseda tohib, siis mis sellest karkassist edasi saab...aga ilmatu tore ju, et nii palju kalleid abilisi pühapäeva ilusaks tegi!
ReplyDeleteMRT: rulli ei igatse-ta on olemas, aga nüüd juba enamvähem õigel kohal. Ta ju blokeeris majas kogu liikumise.
ReplyDeleteThela: kui valmis saab, näitan uuesti, võibolla vahepeal ka. Ehitada saab teda ju ainult nädalavahetustel, tööpäevadel pole abilisi kuskilt võtta.
Juba mitu p2eva m6tlen, et tahaks midagi head kodust toitu! Mis see kyll olla v6iks?Nyyd siis probleem lahendatud.Kana -klimbisupp!
ReplyDeleteOh, edeneks meie ehitus ka nii kiiresti.
ReplyDeleteNoh, minupoolne panus sis ka töö kiirendamiseks - lõhkusin täna kastitäie keraamilisi plaate tükkideks :)
muide, ehitajad - kui teil miskeid tööriistu-asju vaja (akutrell, ketaslõikur, survepesur, perforaator vmt), siis bauhofis on praegu mõned väga head sooduspakkumised.
ReplyDelete