Monday, October 20, 2008

KULDNE, KULDNE

Mina olin terveks nädalavahetuseks kööki aheldatud. Tegelesin kaks päeva igasugu lemmiksuppide, putrude, liha, kookide ja magustoitudega. No millal tuleb see õnnis aeg, kus igale piisaks tema lemmiktabletist:) Vähemalt ei vaataks mitu korda päevas vastu see tohutu pesemist vajav nõudelasu. Praegu küll ei kujuta enam ettegi, et kunagi olid need suured potid-pannid päris igapäevane asi ja pere sama suur kui praegu nädalavahetustel.

Meeste tegemistest jääb vähemasti midagi järgi, olgu küll, et vihamahood rohkemat ei lubanud. Samm edasi siiski, vähemalt ei kõlgu postid enam tuule käes. Mingi nöök. Tööpäevadel paistab päike ja nädalavahetustel kui saaks mingeid kodutöid teha, sajab vihma. Tuleks vist tõesti pühapäeva pidama hakata nagu peaks. Aga kohe mitte kuidagi ei õnnestu.

Tänase pärastlõuna lubasin endale küll looderdamiseks. Mõtlesin küll, et peaks nagu hakkama mingeid lillenduslikke kokkuvõtteid tegema, aga ilm on nii ilus, et aiandus pole veel sugugi lõppenud. Võtsin fotoka ja tegin mõned klõpsud.
Eilse päeva jäädvustus Osa puid on raagus, osa osaliselt,
aga kogu ümbrus särab ikka veel kuldselt.
ka lehised on juba sügisvärvid võtnud ja hakkavad peagi oma okkaid poetama.
Et aga ilm on soe ja ümberringi on niipalju rohelist, siis seda päris sügise tunnet veel polegi
Üksjagu palju on ka veel õisi ja isegi nuppe.
Niisama suures segaduses nagu see kurdlehine kibuvits, olid eile ka haned. Selle asemel, et lõunapoolne teekond ette võtta, lendas mitu-mitu parve otsa põhja suunas.

9 comments:

  1. "kui südantsoojendavalt armsad vaated", ütleb põhjaeestlane, kelle juured lõunas!

    sügis on jah pikk ja soe. tore, isegi mina sain täna õue ja nägin natuke sügist.

    ReplyDelete
  2. Sa vahi aga kui ilusas kohas Sa elad! Mäe otsas!

    ReplyDelete
  3. Aga kus langenud lehed on? Sul seal nii ilus ja roheline :)
    Pistsin täna ka oma nina aeda, ilmaasjata, juba üks pärn oma lehesajuga... mul pole neid lehti enam kuhugile panna, aga lõkkeplatsi ka ei raatsi vedada ja pooled lehed veel puus, võiks juba lumi maha sadada, või kuidas...

    ReplyDelete
  4. No aga tegelikult... olgem ausad - süüa said ise ja said kõik teised kaa.. ja see on ikka hulka parem kui see, et süüa tegema ei pea (ei viitsi, ei juhtu, ei ole tuju jne), aga nõusid pead ikka pesema.. sest taldrikuid määrid aegajalt mingit jamaga ikkagi. aga ei mingit kana-klimbisuppi või ahjukartulasi või muud hingekosutavat! :(
    mis ma sellega veel öelda tahan, on see, et üksi ja ühele on nii mõttetu süüa teha. vat. nii et ma kokkaks sinu asemel rõõmuga. järgmine kord teeks näiteks piima-aedviljasuppi või täidetud paprikaid. :)

    ReplyDelete
  5. Kaunis jah. Mul on kohati natuke kahju, et veedan kõik vähegi ilma poolest lubavad tööpäevad ühes kindlas õues, sest see on tekitanud mus sügiseks sellise õueväsimuse, et ilusat ilma vaatan rohkem aknast. :oS Rääkimata oma majaümbruse töödest. Nädala algul ikka mõtlen, et sel nädalavahetusel toimetan väljas ka, aga nädala lõpuks on jõud raugenud.

    ReplyDelete
  6. nojah, ma ütleks, et ühtegi maja ei ehitata ega põldu rajata tühja kõhuga :). seega on igas pilvelõhkujas ja teerajamises oma roll ka kokkadel ja nõudepesijatel :).

    a mrt.. kokka ikka. ennast peab ometi ka armastama, sellest saab kõik alguse. pärast patsutad rahulolevalt oma kõhtu, siis tagumenti ja vänderdad õue või suurtele tegudele :). a muidu saan ma sust aru ka - ainult endale viitsin minagi harva midagi keerulist teha :)..

    ja need vaated saab panna arvutiekraanile slaidshow-ks ja nädalavahetuse õhtul mugavalt teetassi kõrvale vaadata ja "sinna sisse minna". koos ahjukardulaga ;)

    ReplyDelete
  7. ja kujuta ette, kui suurest ja mõnusast osast me ilma jääks, kui me "tablette konsumeeriks", selle asemel, et maitsvat ja hõrku toitu nautida

    ReplyDelete
  8. No ei saa ma aru:(
    Näitan siin teile ilusat rohe-kuldset sügist ja kogu jutt käib aina söögi ümber:)
    Ma polegi öelnud, et mulle üleüldse ei meeldi süüa teha. Vahel võin kohe mitu päeva suure andumusega kõiksugu värki mötserdada. Aga mul peab selleks vaim peal olema. Ja veel see, et ise valin siis selle aja, kui tehatahtmine tuleb. Ja vot, ma ei taha AINULT köögis vahtida. Ja teha seda nii, et peale hommikusööki hakkad kohe lõunat valmistama ja siis sel ajal mõtlema, et mis nüüd siis veel õhtuks peaks saama. Ja et ma ei talu korralagedust, siis kogu toiduvalmistamise käigus ma aina pesen neid totsikuid, purke, kausse ja muid potsikuid. Ja siis lisaks veel igasugu lusikad, kahvlid, noad, visplid, spaatlid ja teab, mis veel. Ja kui kõik söödud, siis veel virn neid sööginõusid. No mis siin siis nii loomingulist ja head on? ja kui seda kaadervärki enam kuskil kuivatada ka pole. Ja niiviisi tervelt 2 päeva järjest. No siis ju võikski juba tablette pakkuda:)) vahelduseks! Muide- ja kolmanda päeva hommikul siis hakkad veel oma laiali-ja väljakistud nõusid oma kohtadele paigutama.

    ReplyDelete