Ma küsisin kord lapsepõlves emalt: Kas oleme siin külas? Ja tema vastas: Jah. Siin saame endale kehad, ja silmad, et näha päikest ja värve, kõrvad, et kuulda helisid ja südame, et tunda armastust ja kurbust. Aga me oleme siin külas ja kunagi peame minema koju tagasi. Aga mis on siis kodus? Seal on kõik see, mida me näeme, kuuleme ja tunneme siin. Jätame keha maha – see kuulub siia, sest on surelik. Meie oleme surematud.
Ja mida sa siis mõtled?
ReplyDeleteMa küsisin kord lapsepõlves emalt:
ReplyDeleteKas oleme siin külas?
Ja tema vastas:
Jah. Siin saame endale kehad, ja silmad, et näha päikest ja värve, kõrvad, et kuulda helisid ja südame, et tunda armastust ja kurbust. Aga me oleme siin külas ja kunagi peame minema koju tagasi.
Aga mis on siis kodus?
Seal on kõik see, mida me näeme, kuuleme ja tunneme siin.
Jätame keha maha – see kuulub siia, sest on surelik.
Meie oleme surematud.
Imeilus pilt Muhedikult ja imearmas jutt Mirjamilt. Aitähh!:)
ReplyDelete