Sunday, May 3, 2015

PROSTA KAPSAS POLE ÜLDSEGI PROSTA :)

No kuidas nimetada prostaks sääraseid peeni tegelasi nagu nuikapsad `Korfu` ja `Superschmelz`, savoia ehk käharat peakapsast `Entire`, tevatipulist kapsast `Carafax`, spargelkapsast ehk brokkolit `Lucky`, hiina kapsast ehk hiina lehtnaerist ehk paksoid `Cash`. Kohe mitte kuidagi pole nad prostad.
Kõiki loetletuid külvasin ma ilmselgelt liiga vara 18.märtsil, tärkasid nad nelja päevaga ja pikeerisin neid juba 26. märtsil. 6.aprillil olin sunnitud nad väljavenimise vältimiseks komandeerima külmkasvuhoonesse kahekordse katteloori alla. Seal kasvasid ilusad, üsna tötsakad taimed, keda aga kauem ka kasvuhoones hoida ei saanud ja nii istutasimegi nad 1.mail õue oma kapsakasti.
Mingid väga erilised tütre kingitud lillkapsaseemned, mille sordinimesid ma ei tea, külvasin 11.aprillil ja nende väljaistutamisega on veidi aega, las kosuvad kasvukas. Kuna mu aedviljamaa on pisike, siis valget peakapsast ma ei kasvata.
Istutamist soosis ka üsna sombune ilm, päike taimi ei närtsitanud.
Tänu eelnevalt mullale pandud kahekordsele katteloorile oli kogu kõrgpeenra muld sügavalt niiske. Selle säilitamiseks katsime istutusjärgselt kogu pinna muruhakkega. Multšitud pinnas hoiab ka mullatemperatuuri ühtlasema ja taimed ei kannata suurte temperatuurikõikumiste tõttu. Orgaanilise materjali lagunemisel tekkiv mõningane soojus hoiab samuti taimi võimalike öökülmade kahjustuste eest.


Proovisime ka üht trikki, mida me seni katsetanud pole. Asetasime taimeridade vahele tumedad pudelid sooja veega. Päikeselistel päevadel peaks idee järgi vesi pudeleis soojenema ja jahedamal öösel andma selle taimedele. Kas need pudelid end õigustavad, saab näha. Kui taimed kasvavad ja öökülmade oht möödub, koristame nad sealt loomulikult ära.


Orgaanilist ainet lagundavad mikroorganismid vajavad lämmastikku. Et ma mineraalväetisi kasutada ei taha,  alustasime me selleks, et kapsas lämmastikupuuduse all kannatama ei hakkaks nn rohelise kokteili valmistamist. Selle lahusega pole võimalik taimi üle väetada, samas aitab ta kiiremini muruhaket lagundada. Multšikiht vajab pidevat täiendamist, seega suureneb mullas orgaanilise aine hulk ja tõuseb mullaviljakus. Samas oleme pääsenud üleliigsest tööst. Pole heina vaja kompostihunnikusse vedada, et sealt siis jälle tagasi peenrasse tassida. Paksu multsikihi all pole ka umbrohtudel erilist pidu, pimedas seeme ei tärka ja üksikute juurumbrohtude niitmiseks on meil nüüd sõber Fokin.
Kui kõik taimed olid sooja tekikesega ümbritsetud, katsime kõrgpeenrale ehitatud karkassi kattelooriga. Tema peab hoidma mu kapsaid igasugu sitikate, satikate, täide ja kirpude eest. Kavatsen seda peal hoida kuni saak koristatud. Poetasime kapsaste vahele ka veidi tilliseemet ja istutasime mõned tageetesed. Mõlemad pidid samuti kahjurid ja haigused kapsastest eemal hoidma.
Siin on katteloor alla lastud, aga veel kinnitamata.


Nii näeb välja lõpetatud töö. Tänaseks on kõik taimed kenasti kikkis.


Samamoodi istutasime täis ühe tunneli. Näha on ta pildil paremal. Teine tunnel ootab avamaapaprikat ja veel midagi, mis temaga sobib.
Osa päris vabast pinnast olid kaetud papiga. Ka see oli arukas tegevus, muld oli siiani mõnusalt niiske ja kohev. Ühele osale külvasime 2 sorti hernest ja naerist. Peenra katsime seemnete tärkamiseni kattelooriga, et linnud külve segi ei sibliks ja et niiskus ei auruks. Tõusmete ilmumisel läheb ka see peenraosa multsi alla.
Peale järgmise niitmise multsime ka maasikakasti. Praegu katavad seal mulda sügisel taimede vahele pandud puulehed, aga nemad on juba päris kenasti kõdunenud ja pinda aurumise eest enam kaitsta ei suuda
Kuigi väljas on veel jahe, peame lähipäevil ära istutama tomatid. Olen igal aastal edasi lükanud nende külvamist, aga ikkagi kasvavad nad mul kuuga meeletult suureks. Eks nad pea algul seal samuti kahekordse katteloori all elama. Aga pinnases saab neil kindlasti parem kui rõdukastides, kuhu olen nad alati pikeerinud.
Eelmisel aastal olid meil kasvuhoones multšitud tomatid. Et me kohe algul ei mõelnud multšimaterjali kogumisele, katsime seal taimevahed kõigepealt ajalehtedega (nii nagu olen toiminud püsikute juures) ja alles seejärel muruhakkega. Kastmisvajadus vähenes mitmekordselt, tegime seda ehk kaks korda kuus. Vaatamata sellele olid taimed tugevad ja nende vahel ei kasvanud mingit umbrohtu. Saak oli korralik, mul on veel praegu veidi oma tomatit sügavkülmas. Tomatite multsimine hoiab sügisel taimi ka seenhaiguste eest. Nende tekitajad elavad mullas, katte alt pole neil võimalik üles taimedeni jõuda.

Aed muutub iga päevaga aina rohelisemaks ja rohelisemaks. Lehes on pajud, lepad, paplid, vahtrad, kaskedel on ümber roheline kuma, enamikul põõsastest on suuremad või väiksemad lehed. Euroopa, siberi ja eurojaani lehised on samuti helerohelised. Ma loodan, et see jahedus püsib mõnd aega, et see õrnroheline värskus aias püsiks veel veidi.

Puittaimede istutamisega alustasime tänavu 6.aprillil ja oleme seda pidevalt teinud. Vahepeal oli istutamata vaid kolm okkalist, kes ootavad istutskoha korrastamist, aga viimastel päevadel on pottide hulk plahvatuslikult kasvanud. Ma ei saa aru, mismoodi nad küll niimoodi paljunevad, et enam järjele ei jõua.
Päike soojendab, aga õhk on vaatamata sellele ikkagi väga külm. Täna oli sooja vaid 8,8 kraadi. Ja sajab, muudkui sajab. Ei pääsenud sellest tänagi.

14 comments:

  1. Väga huvitav on neid prosta kapsa postitusi lugeda, kavatsen nii mõndagi Su jutust kõrva taha panna ;)

    ReplyDelete
  2. Põnev tõesti :) Huvitav lugemine ja osa saamine.

    ReplyDelete
  3. Mind hakkas kangesti selle rohelise väetise retsept huvitama. Aina huvitavamaks läheb :)

    ReplyDelete
  4. jajah, prostast kapsast on asi kuidagi sujuvalt väga peeneks ja põnevaks muutunud, see roheline kokteil tundub olema üks järgimisväärne taimejook, lähipäevil panen käima :) ja kui põnev saab veel olema sügisel tulemuste võrdlemine ja kogemuste vahetamine

    ReplyDelete
  5. mulle meeldib see kapsapalee :). milline roheline kokteil teitel on? ma olen teinud a) nõgestest, b) kõigest kättejuhtuvast ja c) üks neist + mõni vana moos.

    ReplyDelete
  6. ja kustkohast teil juba siuke hein on??? kasvuhoones kasvatasite või? :)

    ReplyDelete
  7. Me elame lõunas, seega on meil kevad varasem ja heinategu juba käib. Saame niita kahtmoodi. Seekord ei multšinud, vaid lasksime vaalu ja selle hakke riisusime kokku. Niidetud on vähem kui veerand kogu maast.

    Kokteil -esialgu muruhake, aga sinna sobib kõik roheline, mis kasvama hakkab. Mõned porgandikoored ja natuke kohvipaksu ka :) Vana moosi meil pole, heade bakterite söögiks 2 peotäiekest suhkrut. Kui 100 liitrine tünnike rohelist enamvähem täis sai, siis vesi peale. Kui vahutama hakkas, siis korjasime rohelise olluse samuti multšiks ja vee kastame esialgu maasikale ja vaarikale vahekorras 1 liiter rohelist jooki 10l vee kohta.

    ReplyDelete
  8. maasikatele tuhka ka!

    ma lähen ja otsin ühe video üles

    ReplyDelete
  9. a muidu sarnane kokteil nagu ma olen teinud.... ainult et mul selline hein on esialgu unistus, see-eest kasvatan hernepeenra serval nõgeseid :)

    ReplyDelete
  10. Ma olen kunagi seda nõgesekokteili teha püüdnud, aga hais ajas niimoodi öökima, et rohkem pole üritanud. Taimedele on kindlasti hää.

    ReplyDelete
  11. Kui see jook haiseb, on ta valesti tehtud. Hais viitab roiskumisele ja sellest pole taimedel mingit kasu.

    ReplyDelete
  12. jah, ta ei tohiks haiseda. üks asi see, et peaks tõmbama ainult 2-3-5 päeva. teine asi see, et kaas peaks peal olema.

    trumm

    ReplyDelete
  13. Tänan jagamast, väga väärtuslik teave ogoroodina tegemiseks.:)

    ReplyDelete