MUHEDIKU MAITALGUD

Maailmas pole midagi paremat kui Aalujad. Ohhh, ma olen nii südamest tänulik kõigile, kes eilsel kaunil pühapäeval Muhedikemaale jõudsid ja siin niipalju head korda saatsid, et sõnu pole.
Peale kiiret emblemistuuri ja hommikukohvi paigutusid seltskonnad kohtadele ja suur töö võis alata.
Kõigist ja kõigest mul veel pilte polegi, aga küllap jõuavad ka nemad kord siia. Aga tehtu kroonika panen küll kirja.

Kõige tähtsamaks planeeritud objektiks oli kivila korrastamine. Kunagise ilusa ja õitsva, meie kõige esimese istutusala rikkusin ise ära rohimisega. Just niimoodi, et multšikiht polnud küllalt paks ja kui mingi võõras tulnuk end seal sisse seadis, rohisin ta välja, tõstes sellega ikka mulda üles, kuhu seejärel moodustus umbrohuseemnete kasvulava. Ja et naabrid teda ohtralt külvata lasevad, oli neil meie peenras hea koduneda. Inimene peab ikka enda vigadest õppima :(
Sellisena püsis ta meil aastaid, ainult taimestik muutus tihedamaks

Eelmisel suvel tegime otsuse ta ülevõtmiseks ja paar päev tagasi nägi ta välja selline. Õisi oleks siin teistsuguse kevade korral muidugi rohkem, sest tavaliselt madalakasvulise aediirised peaksid praegu juba õitsema

Veidi enne töö lõpetamist, katmine ja istutamine jääb meie endi mureks

Teine raske koht, kus Muhedikupapa üksi hakkama ei saanud, oli vana kuuri katuse puhastamine, mis kuskilt oli hakanud läbi tilkuma. Selle oli vallutanud pikkade aastate jooksul südajas aktiinida. Koht oli ehe näide sellest, kuidas loodus ise tekitab tühjal tühermaal kõige viljakamat hea struktuuriga mulda, mida tuli ära vedada koos taimeväätidega traktorikoormate kaupa.

Veel üks planeeritud ja väga ränk, ainult noortele meestele jõukohane töö, oli Sahhalini konnatatra juurikate väljaraiumine. Ta hävitamisega alustasime ise juba möödunud aastal, aga lõpuni jõudsime alles nüüd.

 Samalt aiaosalt juuriti välja ka iidvanad veigelad. Üritasime neid noorendada, aga raugast enam ilusat teismelist ikka ei saa..

Jõumees saagis maha ja tükeldas haigestunud 3 hapukirssi. Neist omajuurseist on mul väga kahju, sest selliseid ei saa ma enam kuskilt

Kui endaga midagi juhtub, võib eeskujulikult korras olnud aed hakata käest minema aastaga. Kahte juba päris karjuma hakkavasse kohta oli ka õnneks rahvast võtta.
Paneb ikka pead sügama küll :D

Eile päeva põhivaade:) Tundub, et ka kõige nooremal talgulisel oli, mida uudistada.

Mõned talgulised said siiski ka püstiasendis tööd teha. Sedasi koguti põõsastele, mida siiani kitkusin käsitsi, hulk multsimaterjali.

Ja boonusena sündis me aias muinasjutt.

Ka köögibrigaad tegi päev läbi tõhusat tööd.
Külalisteraamatusse lisandus Floridas elava vietnamlanna sissekanne:)
Talgulistel jagus päeva lõpus, kellel rohkem, kellel vähem, kas giidiga või giidita, veidi aega ka aias ringivaatamiseks.
Enne laialiminekut toimus traditsiooniline taimelaat :)
See oli imetore, tulemuslik, ülisoe ja rõõmsameelne päev.
Suur, suur aitähhhhhhh!!!!!!!!!