ROHELINE KOKTEIL versus KOMPOST

Eelmises postituses mainisin möödaminnes, et valmistame rohelist kokteili. Et selle kohta laekusid mõned küsimused, räägin temast veidi pikemalt.

Kõik orgaanilist maaviljelust harrastavad aednikud lähenevad mullaharimisele, selle viljakuse tõstmisele ja taimekasvatusele teisiti kui ollakse harjunud. Mida rohkem ma talvel lugesin nii permakultuuri kui biodünaamilise maaviljeluse kohta, seda õigem see mulle tundus.
 Ilmselt tuleks, kui aega veidi rohkem, rääkida ka mullast ja selle harimisest. Me oleme neid võtteid intuitiivselt kasutanud üle 10 aasta iluaianduses ja nad on end rohkem kui kuhjaga õigustanud. Pisikesed köögiviljapeenrad elavad meil aga kuidagi muuseas omaette ja neile pole meil kunagi vajalikku ja arukat tähelepanu jätkunud. See-eest on olnud kuhjaga rohimise, väetamise ja kastmise mittevajalikku tööd.

Aga kuidas on nii, et looduslik muld, mida keegi ei väeta (metsad), kasvatab hulgaliselt biomassi, aga meie põllud, mida iga-aastaselt haritakse ja väetatakse, kaotavad oma viljakuse imekiiresti.

B.Bublik- andunud loodusliku maaviljeluse harrastaja üle 20 aasta, tuntud ja nõutud aednik, kirjanik ja lektor räägib nii " Kompost on väga väärtuslik, kui ta valmib kohe mullapinnal. Biomassi kogumisel kuhjadesse läheb sellest kõige väärtuslikum osa taevasse, veekogudesse ja kaevudesse.  Sellist vaeva, et tassida kogu väärtuslik kraam kuskile hoidlasse ja hiljem kogu see peaaegu väärtusetuks muutun kraam peenardesse, ei peaks nägema ükski arukas inimene"
Ta ütleb, et palju efektiivsem on kogu komposteerimisele minev kraam korjata kokku tünni, lisada sinna magusaainet ja kallata üle veega. Magusaks sobib suhkur, mesi, tükeldatud puuviljad, vanad kompotid ja moosid. Magus on hädavajalik segus tekkivate heade bakterite toitmiseks. Magusa hulga kohta soovitusi pole antud, üks lektor ütles, et niipalju, et kahju ei hakkaks:) Kokteili tehakse ja kasutatakse muidugi soojadel aastaaegadel.
Tünn täidetakse enne vee lisamist rohelise kraamiga servani, Kui sellele tekib vaht, on kokteil kasutamiseks valmis.
Silostuma hakkav roheline võetakse tünnist välja ja kasutatakse taimede vahel multšiks. Sellisele kohevalt asetatud multsikorrale lisatakse peale õhuke kiht kuiva materjali või uhetakse üle puhta veega, et päike ei saaks hävitada massis tekkinud ja elavaid häid mikroorganisme ja et nad satuksid kohe maapinnale.
Nüüd täidetakse tünn uuesti rohelise, komposteerimisele mineva massiga, lisatakse jälle kindlasti suhkrut, vajadusel ka vett ja kogu protsess käivitub uuesti. Selline konveier töötab kogu suve, seni kuni saagikoristuseni.
Sellise kokteili valmistamiseks sobib kogu kasvav ja orgaaniline materjal. Heinahake, seemneteta umbrohupealsed, köögiviljapealsed (peet, porgand, salat, kapsas), kartuli-ja porgandikoored, puuviljakoored, viljapuude hakitud vesivõsud koos lehtedega, viinapuude võsud jne. Silostamiseks ei sobi koirohi ja hallitanud kraam. Tarbimiskõlblikuks muutub see 3-5 päeva jooksul.
Meie oleme nüüd teinud 2 tünnitäit seda väärtuslikku kokteili muruhakkest ja enamik kogu köögiviljandusest on kaetud sellise multšiga. Muruhakkesilo oli kasutamiskõlblik kolmandal päeval. Keegi kurtis, et need leotised haisevad. See pole tõsi, hais viitab roiskumisele ja sellised saadused isegi ei sobi taimede kastmiseks. Meie kokteilil oli vaevutajutav lõhn, meenutas see pisut värsket hapukapsast. Ma kujutan ette, et kartuli jms koori, kui ma neid just peeneks ei viitsi hakkida, ma siiski peenardesse multšiks ei tõsta. Mulle on ka see ülioluline, milline see aedviljamaa  välja näeb.
Värske silomass on taimedele bioaktivaatoriks ja balansseeritud toiduainete allikaks. Suhkrulahus on igasuguse mikrobiaalse toiduahela käivitaja, esimene, mis süüakse  peale mullapinnale sattumist.
Väga oluline kokteili valmistamisel on sellest lenduv süsihappegaas, mis teadupoolest on ju hea taimetoidu kõige olulisem komponent. Kokteili kasutades toidame oma taimi lisaks süsihappegaasile ka taimses massis leiduvate mineraalide ja aminohapetega.
Meil on kasutusel kaks 100-liitrilist ümarat tünni, kuhu läheb lisaks rohelisele umbes 3 peotäit suhkrut. Üks neist on kasvuhoones, kus sealsed asukad saavad lisaks multšile täiendava koguse lenduvat süsihappegaasi. See tünn on katmata, muidu käärimine oma otstarvet 100% ei täidaks. Väljas oleva tünni võib ju millegagi katta, et mõni linnuke sinna ära ei upuks, aga see pole hädavajalik.
Kui me kontrollisime 5 päeva pärast istutamist oma "kapsapaleed", olid selles multšialune muld piisavalt niiske ja soe. Ka kogu katteloorialune oli väga soe, tõenäoliselt selle massi edasisel lagunemisel tekib niipalju soojust, et taimedel polnud külm ka neil paaril väga külmal ööl. Ühekordne katteloor niipalju seda kasti soojendada poleks suutnud.
Rohelist kokteili võib kasutada kõige kasvava turgutamiseks, kastes sellega nii viljapuid, marjapõõsaid, dekoratiivtaimi jne. Ilmtingimata tuleb rohelise vedelikuga üle kasta saepuru ja laastumultš, et see kõdunema hakates ei võtaks mullast taimedele vajalikku lämmastikku.
Kastmiseks tehakse rohelise kokteili lahus vahekorras 1l kokteili 10l vee kohta.
Silomassi ja kokteili kasutamisel kaob igasugune vajadus mineraalväetiste kasutamiseks, sest muld ja taimed saavad kõik vajaliku kätte hoopis kergemalt. Ka on see mõni peotäis suhkrut hoopis odavam kui kõiksugu kaubanduses pakutavad kunstväetised, mis sageli kasu asemel hoopiski kahju tekitavad, hävitades mulla loomuliku mikrofloora.
Komposti juurde naastes- sealt ei lendu mitte ainult süsihappegaas ja lämmastik, vaid sinna ei jää ka suhkruid ega aminohappeid.
Talvel, hilissügisel ma loomulikult ikkagi teen komposti, aga nüüd ma tean, et sellest taimedele ei piisa. Kui ma kasvatan sellel hunnikul  kõrvitsaid, siis tuleb multsida ja vajadusel kasta neid ikka selle silomassiga.


Ma sain teada, et "Muhediku maailm" on kellegi poolt esitatud Eesti blogiauhindade võistlusele kategoorias  "ise tehtud".  Kellele see blogi meeldib ja on siit midagi kasulikku leidnud ja kes soovib, saab oma hääle anda siin:  http://bestblog.ee/