PROSTA KAPSAS POLE ÜLDSEGI PROSTA :)

No kuidas nimetada prostaks sääraseid peeni tegelasi nagu nuikapsad `Korfu` ja `Superschmelz`, savoia ehk käharat peakapsast `Entire`, tevatipulist kapsast `Carafax`, spargelkapsast ehk brokkolit `Lucky`, hiina kapsast ehk hiina lehtnaerist ehk paksoid `Cash`. Kohe mitte kuidagi pole nad prostad.
Kõiki loetletuid külvasin ma ilmselgelt liiga vara 18.märtsil, tärkasid nad nelja päevaga ja pikeerisin neid juba 26. märtsil. 6.aprillil olin sunnitud nad väljavenimise vältimiseks komandeerima külmkasvuhoonesse kahekordse katteloori alla. Seal kasvasid ilusad, üsna tötsakad taimed, keda aga kauem ka kasvuhoones hoida ei saanud ja nii istutasimegi nad 1.mail õue oma kapsakasti.
Mingid väga erilised tütre kingitud lillkapsaseemned, mille sordinimesid ma ei tea, külvasin 11.aprillil ja nende väljaistutamisega on veidi aega, las kosuvad kasvukas. Kuna mu aedviljamaa on pisike, siis valget peakapsast ma ei kasvata.
Istutamist soosis ka üsna sombune ilm, päike taimi ei närtsitanud.
Tänu eelnevalt mullale pandud kahekordsele katteloorile oli kogu kõrgpeenra muld sügavalt niiske. Selle säilitamiseks katsime istutusjärgselt kogu pinna muruhakkega. Multšitud pinnas hoiab ka mullatemperatuuri ühtlasema ja taimed ei kannata suurte temperatuurikõikumiste tõttu. Orgaanilise materjali lagunemisel tekkiv mõningane soojus hoiab samuti taimi võimalike öökülmade kahjustuste eest.

Proovisime ka üht trikki, mida me seni katsetanud pole. Asetasime taimeridade vahele tumedad pudelid sooja veega. Päikeselistel päevadel peaks idee järgi vesi pudeleis soojenema ja jahedamal öösel andma selle taimedele. Kas need pudelid end õigustavad, saab näha. Kui taimed kasvavad ja öökülmade oht möödub, koristame nad sealt loomulikult ära.

Orgaanilist ainet lagundavad mikroorganismid vajavad lämmastikku. Et ma mineraalväetisi kasutada ei taha,  alustasime me selleks, et kapsas lämmastikupuuduse all kannatama ei hakkaks nn rohelise kokteili valmistamist. Selle lahusega pole võimalik taimi üle väetada, samas aitab ta kiiremini muruhaket lagundada. Multšikiht vajab pidevat täiendamist, seega suureneb mullas orgaanilise aine hulk ja tõuseb mullaviljakus. Samas oleme pääsenud üleliigsest tööst. Pole heina vaja kompostihunnikusse vedada, et sealt siis jälle tagasi peenrasse tassida. Paksu multsikihi all pole ka umbrohtudel erilist pidu, pimedas seeme ei tärka ja üksikute juurumbrohtude niitmiseks on meil nüüd sõber Fokin.
Kui kõik taimed olid sooja tekikesega ümbritsetud, katsime kõrgpeenrale ehitatud karkassi kattelooriga. Tema peab hoidma mu kapsaid igasugu sitikate, satikate, täide ja kirpude eest. Kavatsen seda peal hoida kuni saak koristatud. Poetasime kapsaste vahele ka veidi tilliseemet ja istutasime mõned tageetesed. Mõlemad pidid samuti kahjurid ja haigused kapsastest eemal hoidma.
Siin on katteloor alla lastud, aga veel kinnitamata.

Nii näeb välja lõpetatud töö. Tänaseks on kõik taimed kenasti kikkis.

Samamoodi istutasime täis ühe tunneli. Näha on ta pildil paremal. Teine tunnel ootab avamaapaprikat ja veel midagi, mis temaga sobib.
Osa päris vabast pinnast olid kaetud papiga. Ka see oli arukas tegevus, muld oli siiani mõnusalt niiske ja kohev. Ühele osale külvasime 2 sorti hernest ja naerist. Peenra katsime seemnete tärkamiseni kattelooriga, et linnud külve segi ei sibliks ja et niiskus ei auruks. Tõusmete ilmumisel läheb ka see peenraosa multsi alla.
Peale järgmise niitmise multsime ka maasikakasti. Praegu katavad seal mulda sügisel taimede vahele pandud puulehed, aga nemad on juba päris kenasti kõdunenud ja pinda aurumise eest enam kaitsta ei suuda
Kuigi väljas on veel jahe, peame lähipäevil ära istutama tomatid. Olen igal aastal edasi lükanud nende külvamist, aga ikkagi kasvavad nad mul kuuga meeletult suureks. Eks nad pea algul seal samuti kahekordse katteloori all elama. Aga pinnases saab neil kindlasti parem kui rõdukastides, kuhu olen nad alati pikeerinud.
Eelmisel aastal olid meil kasvuhoones multšitud tomatid. Et me kohe algul ei mõelnud multšimaterjali kogumisele, katsime seal taimevahed kõigepealt ajalehtedega (nii nagu olen toiminud püsikute juures) ja alles seejärel muruhakkega. Kastmisvajadus vähenes mitmekordselt, tegime seda ehk kaks korda kuus. Vaatamata sellele olid taimed tugevad ja nende vahel ei kasvanud mingit umbrohtu. Saak oli korralik, mul on veel praegu veidi oma tomatit sügavkülmas. Tomatite multsimine hoiab sügisel taimi ka seenhaiguste eest. Nende tekitajad elavad mullas, katte alt pole neil võimalik üles taimedeni jõuda.

Aed muutub iga päevaga aina rohelisemaks ja rohelisemaks. Lehes on pajud, lepad, paplid, vahtrad, kaskedel on ümber roheline kuma, enamikul põõsastest on suuremad või väiksemad lehed. Euroopa, siberi ja eurojaani lehised on samuti helerohelised. Ma loodan, et see jahedus püsib mõnd aega, et see õrnroheline värskus aias püsiks veel veidi.

Puittaimede istutamisega alustasime tänavu 6.aprillil ja oleme seda pidevalt teinud. Vahepeal oli istutamata vaid kolm okkalist, kes ootavad istutskoha korrastamist, aga viimastel päevadel on pottide hulk plahvatuslikult kasvanud. Ma ei saa aru, mismoodi nad küll niimoodi paljunevad, et enam järjele ei jõua.
Päike soojendab, aga õhk on vaatamata sellele ikkagi väga külm. Täna oli sooja vaid 8,8 kraadi. Ja sajab, muudkui sajab. Ei pääsenud sellest tänagi.