TEEMAKS ON KEVAD

Olen mitmed korrad mõelnud ja ilmselt ka öelnud, et rohkem tuleks hakata tegema teemapostitusi, tekitada mingi kord ja korrastatus ja süsteemsus. Või kajastagu see aiapäevik siis vähemalt veidigi täpsemalt kronoloogiat. Aga kus sa siis saad, kui kõik trügib maast välja suure mürinaga ja ühte päeva mahub sündmusi rohkem kui kolme postituse jagu.
Elu viskab ka vahel oma vimkad sisse. Siis kui tahtsin kirja panna, millised puud ja põõsad juba lehes on, trügisid vahele kalad :) Muide, nad ei näidanud end päris mitu päeva, alles täna on näha nende vilgast liikumist. Ega me põdenud, nad pididki niimoodi ümberasustamisele reageerima.
 Eile oli vaja hädasti ära käia veelkord Järvseljal. Ei saa ju sinna mitte kuidagi jätta seda, mis eelmisel korral saamata jäi.
Ega ilmgi lase alati seda teha, mis planeeritud. Kaks päeva paduvihma -  ei ühtki fotot.
Niisiis, teemaks ongi lihtsalt kevad.

25. aprilliks olid lehtinud mage sõstar

kuldsõstar

alpi kuslapuu

väikeseleheline ebajasmiin

ja korea (või hiina- sellega on meil kerge segadus) pappel. Tema eriline värske sädelus ehmatas mu esimese hooga päris ära :)

Hiirekõrvul on  veel palju põõsaid ja puid. Meie kanti on õnnistatud toomingatega, eile ringi sõites olid teeääred täiesti rohelised.
Igasugu muud rohelist on end ka päris ohtralt ilmutanud. Kuidas siis mitte imetleda upsujuurte tulekut

või seda, kui võimsalt tänavu ilmutavad end martagonid

Hostad ja sõnajalad passivad veel
Ilma õiteta õitsevad Thunbergi kukerpuu `Pow-wow`

ja põõsaspojeng

Pärisõitega uhkeldab dauuria rodo

ja loomulikult on terve õu täis forsüütiate kulda. Tänaseks on kõik sordid täisõies, aga ma olen neid igal aastal niipalju näidanud, et jäägu nad siis seekord

Ka õisi on aias juba piisavalt
Valge karukell siis, kui ma teisi pildistasin, veel ei õitsenud

Kevadmagunad, keda ma meelsamini nimetaksin kaisumoonideks, sest mitte ükski teine lill ei hoia oma õisi nii ilusas embuses, on mu suured lemmikud

täidisõieline sõsar

26.aprillil avastasime aiast järjekordse isetulnuka. Istus teine keset suurt hostapuhmikut. Ilmselt oli kas ta juurejupp või seeme mitu aastat seal istunud ja nüüd siis näitas ta end meile täis ilus. Kes ta täpselt on, on mul veel tuvastamata. Lihtsalt umbrohu jaoks on ta liiga hea ja kätte ma teda oma kasvukohast ka mitte kuidagi ei saa.

Tema on ka peaaegu isetulnuk, selle ilusa kingituse tegi meile Rahmeldaja. Olen nüüd päris pikalt imetlenud nii ta õisi kui haabitust. Värdülane (A.lipsiensis)

portree siis ikka ka

Ta tulnuks täna maha istutada, aga hommikul kuulsin, et täna olla mingi Linnuristipäev, kus mingeid mullatöid teha ei tohi. Tavaliselt ma igasugu päevi väga ei usu, aga maasse tuleb tõesti lugupidavalt suhtuda ja ma otsustasin, et kuna meil on teha ka hulga muid töid, siis istutame kõik, mis vaja, homme.
Vallatult rõõmsad sinililled hakkavad lõpetama. Viimaseks vapraks on täidisõieline sinine

Järg on õrnade, habraste võsaülaste käes.
Veidi hägune see `Kentish Pink` ju on, aga ta tudises tuules päris kõvasti, nii, et teravustamisega tekkis raskusi.

`Green Fingers`

`Taavi`

`Monstrosa`

Ja ei mingit teemaposti, hulk sorte ootab veel nupus
Esimene tulp tänavu

Ühed lihtsad õied. Kõigis aedades on nad olemas, aga nende puhas värvus on lihtsalt nii ilus, et patt oleks nad näitamata jätta. Ma ei tea, miks, aga mulle tundub, et kirgaslilled oleksid nagu pilvede silmad :)

Kõik muudkui räägivad, et kohe-kohe peab niitma hakkama. Meie täna alustasime. Muhedikupapa jõudis õhtul ära niita nn esindusplatsi, mis oli juba täiesti üle kasvanud. Tavaliselt on esimene niitmine kõikunud meil 5-10. mai vahel.
Volbrituli on süüdatud, talvesodi põleb päris heleda leegiga.
Õhtul kukkus meile õnnekägu :)
Ilusaid kevadpühi!