Paar sooja päeva on teinud aiaga imet. Enam ei teagi, keda ja kuhupoole vaadata.
Aga kõigest järjekorras.
Korjasime kuu keskel aiast kokku kõik olemasolnud võrkiiriste sibulad, lisasime neile Thela kingitussibulikud. Sügisel jätkame. Enamvähem on nende aeg lõpukorral.
Ka sinilillekeste aeg hakkab lõppema. Olemasolnud on ümber istutatud eelmisel sügisel, uustulnukad said mulda kevadel.
Adoonis on samamoodi pikka aega õitsenud
Lumeroosid alustasid ammu, aga nende ilu jätkub veel kauaks. Vinava praegune seis
Õievarte kasvades hakkavad ka nemad varsti ilusti otsa vaatama
Järg on karukellade
ja võsaülaste käes. Kõige virgem meie omadest on `Maret`
Minu jaoks saabub kevad koos forsüütiatega. Nagu alati on kõige varasem Forsythia nana, korea ja värdforsüütiatel on puhkenud õitest vast veerand.
Pärnvaher uhkeldab
Koehne pihlakas oleks justkui täisõiesViirpuu pehme värvigamma
Lumepuu on hästi talvitunud, aga on veel pisut süngevõitu
Värske sätendav roheline
Minu virgad lemmikud. Kõik viljapuud on täis kümneid varblasi. Aga nad ju liiguvad toidu jahil oksalt oksale ja tabada kogu parve on täiesti võimatu
.....järgneb, sest iga päev toob endaga midagi uut
Lyhike tärkamise- ja ja puhkemiseaeg on pidu.
ReplyDeletenüüd peab jah kärme olema, et kõike jäädvustada jõuda, see soe ja niiske andsid hirmsa vungi asjadele sisse :D
ReplyDeletehuvitav, ma olen hetkel küll otsustanud puhtalt ogoroodinaga tegelda, kuid siin ringi vaadates leian alati midagi, mille kohta mõtlen, et no natuke seda-ja-seda peaks kaaaa olema :). punane karukell sedakorda lemmik (ja sinililled ja adonised ka...)
ReplyDeleteTere, Muhedik!
ReplyDeleteLeian, et teil on väga tore blogi! Kas oleksite valmis oma hobist ehk aiablogist rääkima ajakirjas Mari? Kiiret vastust ootama jäädes Tiina Lang, ajakirja peatoimetaja (tiina@ajakirimari.ee, tel 5073006)