AARETE SAAR II

Ilus päikeseline hommik, sooja +5C. Aga õues on brrrrrrrr.....Puud mühisevad ja mürisevad justkui siinsamas meetri kaugusel töötaks täisvõimsusel mingi masinaehitustehas.
 Kõigepealt pani laualt lendu mu aastakaustik. Laperdas teine tuule käes nagu katkise tiivaga kajakas. Ainult, et linnud vist ei puista laiali kausta vahel olnud märkmepabereid ja rohelised pole nad ka. Korjasin tükk aega oma pabereid õuelt kokku ja asetasin kaustale raskuseks peale kuusepoti. Siis tõusis õhku pastapliiats, see lendas kui oda, aga jäi õnneks pidama terrassihekis. Toppisin siis kõik, mis kaasa võtsin, taskustesse ja vajadusel sobrasin neid nagu Toots.Vahepeal pidin isegi taimepotte kõvasti kinni hoidma, et need õhku ei tõuseks.
Mul on tekkinud kõige ehtsam tuuleallergia. Enda häält ei kuule, kõik head ja targad mõtted haihtuvad koos vinge mühaga. Kui pole riietunud kui kubujuss, muutud üsna pea külma käes lõdisevaks siniseks  hädapätakaks.
Aga lõpuks sain üle vaadatud, mis me eile koju tarisime. Ma tean, mis oli tellitud, aga osa kraami ootab veel ärkamist, tühja potti ei müü ju keegi ja neile tuleb veelkord järele minna.
Lehtpuud ja -põõsad peavad ikka aias olema, ainult okaspuudega läheb asi väga karmiks kätte. Kõigepealt juba eile nimetatud imeliste punaste võrsetega tähkvaher ja kirjulehine korea forsüütia `Kumson`.  Siis harilik lõunapöök ja harilik valgepöök. Imelik, et meil teda veel aias polnudki. Õitsvatest põõsastest kobar-õisenelas `Niagara`, kes hoiab end püsti ega lamanduvat nagu seda teeb suureõieline õisenelas `The Bride` Neid ma ei pildistanud, sest raagus vitste järgi neid ju eriti ei määra. Ei pildistanud ka jaapani tarna `Ice Dance`, ta vajab veidi korrastamist.
Alati peab mõtlema talvevärvidele. Seekord oli pakkumises 2 väga eredate võrsetega verevat kontpuud - `Midwinter Fire` ja `Anny`s Winter Orange`. Nemad on alles taimelapsukesed ja tuleb järelekasvatmiseks ümber potistada, aga juba praegu annavad nad aimu, mida tulevik võiks tõotada

Põhilised ihaldusobjektid on aga ikkagi okaspuud. Ja mulle meeldib, kui aasta istutusmaterjal on enamvähem korraga koos. Nende paigutamine on siis hoopis lihtsam.
 Kuigi ma armastan sinist värvi ja hindan kõrgelt ka siniseõielisi taimi, olen ma siiani vältinud siniseokkalisi okaspuid. Eriti suur tõrge oli mul torkava kuuse sortide vastu. Sel aastal otsustasin, et suures rohelises ja paljus kuldses peab ikka mõni hõbedane laik ka olema. Ja las need 3 puud eristugi teistest, muretsesin nad oma tarkade laste poolt mulle kingitud kinkekaartide eest.
Põhja-Ameerikast pärit mäginulu madalakasvuline, tulevikus umbes 1,5meetrine tihekooniline `Arizonica Compacta`

Madalaks laiuvaks mütataks jääv torkav kuusk `Glauca Globosa` pidada eriti ilus ja särav olema noorte pungade puhkedes.

Aga see torkav kuusk `Iseli Fastigiate`  (mõni arvab, et nimetuses on eksitud ja kasutab vormi `Fastigiata`) on nii uhkete püstiste okstega, et juba praegu saab aru, milliseks korrektseks umbes 3-  meetriseks pliiatspuuks ta 10 aastaga kasvab,
Leidsin ühest kohast, et tema sünonüümiks on `Iseli Foxtail`. Tuleb natuke tarka kirjandust uurida, kas see ikka tõele vastab

Veel rändas koju valgekirju harilik elupuu `Wansdyke Silver`, aga tal on veel nii talvine nägu ees, et pildistamisega ootan kuni ta sordiomaseks muutub.
Esialgu on puittaimedega selleks korraks vist kõik.
 Nüüd oleks meil vaja hoopiski mõned avamaa paprika ja petersellitaimed muretseda :) Kodused kapsakülvid komandeerisin kasvukasse. Sealt peaks üsna varsti redist ja spinatit saama. Karulauk tuleb maast välja kui mets. Aga üldiselt on aed ikka veel hangunud olekus.