APRILLINALJAD

Mõnel aastal on see kuu olnud kas siia-või sinnapoole veidi tõsisem. Tänavu on ta eriliselt krutskeid täis.
 Mida kõike pole aprillis olnud. Kaks tõelist tuuletut 18C sooja suvepäeva, 1 tormipäev, 3 udupäeva. Aga peamiselt on ilmad olnud tuulised või väga tuulised, pilves ja sajused ning temperatuurid suhteliselt madalad, kõikudes ööpäevaselt +3C ja +7C vahel.
Üleeilne lumi aprillikuus pole mingi haruldane nähtus, aga ikkagi oli hommikul ärgates tunne, et ma olen mingile teisele planeedile sattunud :)
Jätsin lumepäeva postituse pealkirjas alustatud stroofi lõpetamata, sest tean, et lilledele ei tee see 6 tundi püsinud lumi midagi. Hullem oleks, kui ta sadanuks lehtinud puudele, need võivad küll raske koorma all pikali vajuda.
 Eilsesse mahtus aga lugematu arv vihmahooge ja 2 tõsist rahevalangut, mis tipnesid selle aasta esimese äikesega. Ka täna kuulsime paari kärgatust, aga välku ei näinud.
Linavästrik saabus meie maile 6.aprillil, meikad 7.aprillil, toonekurg 11. aprillil. Kaevuüürnik kolis välja 11.aprillil. Esimesena nägin 10.aprillil kuldset, kaasa oli mitu päeva varem näinud kirjut liblikat.
Vaatamata ilmale toimetab aed omasoodu. Lehtpuud avavad järjest oma pungi, sirelite noored lehekesed paistavad juba kaugele.
Päikese puudumise pärast on lilli väga raske pildistada, nad hoiavad oma õiekesi nupus.
Kõige põnevam tegelane praegusel ajal on  siberi haisuvõhk (Symplocarpus renifolius). Olgu öeldud, et sellel liigil pole mingit haisu. Ebameeldivat lõhnab ameerika haisuvõhk, aga tema on meil õitsemiseks liiga noor,
Siberi haisuvõha kattelehtede tumevioletne värvus on väga silmatorkav

Õied keskmise pikkusega õisikus on nagu kõigil võhalistel üsnagi tagasihoidlikud

 Algamas on lumerooside aeg. Temast on ilmunud palju häid artikleid ja seepärast ma ta kasvatamisest pikalt ei pajata. Kõige olulisem on vast teada, et nad ei talu haput mulda s.t.neutraliseerimata turvas tuleb neist kaugele hoida. Lisaks viljakale pinnasele vajavad nad kindlasti multšimist, et nende juurestik üle ei kuumeneks. Ümberistutamisse suhtuvad nad samuti üsna halvasti, arukam on neile kohe leida õige poolvarjuline kasvukoht
Kui puhkevad nende esimesed õied, on õievarred veel lühikesed ja õied vaatavad maha. Et neid kuidagi pildile saada, pildistasin neid toas. Vaasililled nad muidugi pole, juba paari tunni pärast on  kõik õied närbunud. Enamik sortidest pole veel puhkenud, eks ma jõuan neid ka edaspidi näidata. Vinav lumeroos on samuti kuidagi hangunud, mitte ei taha end näidata.
Kaukaasia lumeroos `Tricastin` on jõulise kasvuga päris hea paljuneja.

Kaukaasia lumeroosidel on mitmeid täidisõielisi sorte, nad on enamasti nimetatud värvuse järgi. Täidisõielised sordid kasvavad ja õitsevad meil kenasti, aga nad on kehvad paljunejad, puhmik laieneb üliaeglaselt. Ümberistutamist põevad nad mitu aastat.
`Double Yellow` Kollastel on üksteisest veidi erinevaid kloone. Pildil olev rohekaskollane on pärit Austriast

`Double Pink`

`Double Ellen Spotted White` alles ootab kojujõudmist. Väga hea sõbra kingituse sain kätte esialgu pildina :)

Aed-lumeroos (Helleborus x hybr) `Mrs. Betty Ranicar` puhkemas

Sageli on lumeroosid esitatud seeriatena, seemikud erinevad üksteisest pisut, aga suures plaanis on nad väga sarnased. Kuna nad kõik väärivad kohta aias, ei eristata neid sordinimedega, Sorte lihtsalt saaks ühest külvist liiga palju.
Nad on ka meil end külvanud. `Red Lady` see seemik on emataimest väiksema õiega, aga värvus on tal täpselt sama kui emataimel

Sellel seemikul on isegi lehed punakad ja kroonlehed veidi lokilisemad.

`Pink Lady` seemik erineb emataimest kroonlehtedele tekkinud rohekate laigukeste poolest.

Minu ühed kevadised suursoosikud on sinililled, aga neid on mul kahjuks hirmus vähe.
 Sinililled, samamoodi kui lumeroosid kuuluvad tulikaliste sugukonda. Mõlemal on ühtviisi mürgised kõik taimeosad, aga see ei tähenda, et neid ei saaks aias kasvatada.
Meie omamaisel harilikul sinilillel on 2 teisendit, ümaralehine ja teravahõlmine sinilill. Varem esinesid nad iseseivate liikidena.
 Looduses on sinilille värvus varieeruv.
Roosaka varjundiga roosade tolmukatega sinilill

valkjassinised

`Rosea Plena`

Sinist täidisõielist ja sinist transilvaania sinilille pole mul kuidagi pildile õnnestunud saada. Päikest on vähe. Eks need taimed ju pea kuidagimoodi oma õisi vettimast säästa ja päästa.
Pisiputke (Hacquettia epipactis) kasvatasin ma kaua. Kuhu ta mul igasugu ümberkorralduste käigus kadus, ei teagi. Võimalik, et jagasin ta mõnele heale inimesele ära. Tänu Tiiale sain ta eelmisel aastal uuesti aeda

Üsna pea on puhkemas Dauuria rodo. Üldiselt ma rodoinimene pole. Need üksikud, kes meil kasvavad, on hoolega valitud madalamakasvulised sordid.

Aga üldiselt hakkan ma tigedaks muutuma. Oleks nagu kevad, aga väljas midagi teha ei saa, taevast tuleb kogu aeg mingit jama kaela. Tuulab ka hirmsasti ja see ei sobi mulle kohe mitte üks raas. Võiks ju vahelduseks kasvõi paar kuiva ja sooja päeva tulla, aga ilmateade lubab hoopistükkis öökülmi. Ja eks need kuu alguse udud näita, et korralikku soojenemist ei ole ka mai alguses loota.