Tegin selle pildi trepil 7. mai õhtul kui veel õrnalt tibas. Hommikul raagus olnud org oli päevaga värvi muutnud, õhk lõhnas kaskede ja lehiste järgi ja kogu org hakkas kergelt aurama.
Kolm päikesepaistelist sooja päeva reedest tänaseni tundusid eelneva saju ja halluse kõrval eriti kirgaste ja säravatena.
Forsüütiad pole veel lõpetanud, nende kulda peaks veel tükiks ajaks jätkuma. Harilikud ploomid ootavad, aga haraline ploomipuu `Alvis` on end juba pruudirüüsse sättinud. Tema magus lõhn hõljub üle kogu aia
Haraline ploomipuu `Pissardii` on tõeline suminapuu. Istud kui mesitarus.
Puu, keda käisin vaatamas juba ammu-ammu, aga ei liigutanud ta end ei edasi ega tagasi. Püsis nädalaid ühesugusena.
Aga vesi ja soojus olid rohelise lepaga teinud imet. Suhteliselt väike puu on istutatud majast umbes 50m kaugusele ja ometi paistavad need rohekaskollased pikad urvad elutoa aknasse kenasti kätte.
Äkki hakkas kõigil taimedel kiire. Mõni on end juba päris kõrgele upitanud ja seab end kohe-kohe õitsema
Mõni pistis oma nina maast välja kui mingi imelik seen
ja järgmisel päeval oli kirjulehine taldleht oma smaragdrohelise läikiva lehe uhkelt laiali sirutanud
Käokingalehine boikiinia ( Boykinia aconitifolia) seevastu on nii tuhmi lehega kui üldse olla saab
Maast trügivad välja hostad, kolmiklilled,õienupud peal, esimesed sõnajalad, kuldkingad, siberlased, kõrrelised- oh, kes neid kõiki üles jõuab lugeda. Tähtmagnoolia näitab õiepunga, varimagnoolia ootab. Kaukaasia päritolu liilialiigid on kohe-kohe õide puhkemas. Printsessipuu on täis tumedaid pungaalgmeid, hästi on talvitunud trompeti-ja tulbipuud, lumepuu jpt hellikumad. Eelmise aasta uutest on talve edukalt üle elanud afgaani sirel ja kõrgetüveline sarapuu. Üldse on puittaimedega kõik korras, kadusid pole.
Õitsemise suur hooaeg kogub jõudu, kõigele lihtsalt ei jõuagi enam järele.
Tulbid, nii liigid kui sordid on tänavu hiljaks jäänud.
Kobrhüatsinte on see-eest kõik kohad täis
Võsaülane `Hilde`
Nimetu, aga looga. Pärit on ta kunagisest kuulsast Riita ja Jaan Sarve aiast Jõgevamaalt.
Paari aasta tagune varjuaeda ümberistutatud isetulnuk. Koos mõne muu taimega meil ikka aeg-ajalt tekib selliseid üllatusi
Väga ilusa õiekujuga, õrna roosaka jumega `Pink Delight`.
Mul on päris tõsiselt mõttes kogu varjuaed katta varakevadeks ülasevaibaga. Kuni sõnajalad ja teised püsikud end liigutama hakkavad, on nemad juba siivsalt kadunud.
Ma ei tea, milline paharet käib mu ainukest kanakoolet `Brazen Hussy` narrimas. Me polegi tal ühtki õit avanenult näinud, sest keegi käib ta õisi puhmiku kõrvale laiali pildumas, oleks veel siis, et sööks või tassiks pessa. Pidime lillele kerge võrgukese peale panema, et selle tabamatu huligaanitsemine lõpetada.
Kunagise päris suure püvilillede kogu olen jõudnud mõne aastaga ära jagada. Endale jätsin mõned, kelleta hakkama ei saa. Kahkjas püvilill
Kirju püvilill. Mummulisel õiel on alati hulgaliselt mumme kosjas.
Taimed on kui inimesed. Nii mõnegi esmapilgul igava ja ilmetu välimuse taga võib peituda särav sisemine ilu. Höörik püvilill (Fr. meleagroides)
6. mail potsatas esikusse aardekastike sõnajalgadega.
Küll pildistasin neid kõiki enne kui nad maha saavad.
Kõige haruldasem neist on Cheilanthes lanosa. Pole seda eestikeelset nime tal, pole.
Kuigi ma tellides mõtlesin päris tükk aega, kas ikka tasub tahta 5-9 tsooni taime, toimisin ma õigesti. Kui ta ka ei peaks mingil põhjusel meil vastu pidama, olen ma ära näinud ülipehmete udemekestega kaetud hallikad lehed ja veel ilusamad lahtirulluvad noored pikkade hõbejate siidkarvadega lehekesed. Teist sellist sõnajalga ma ei teagi olevat, kellele pajutibud külge on riputatud.
Päikeselise pühapäeva lõpetasime tänavuse esimese hõrgu emadepäeva rabarbrikoogi, Skype`i kõnede ja poja kauni asaleaga.
Just täna mõtlesin, et kas teha tööd või pildistada, sest mõlemit ühte päeva ei mahuta. Täna tegin tööd. Võsaülased on tõelised nummikud aga minu ´Pink Delight `ongi kadunuks jäänud :( Kõik muu on ka ilus ja värske ja need 3 päeva olid tõeliselt väärtuslikud. Ilmselt kukun kohe kolksti voodisse :D
ReplyDeleteNii ilus! Need puud ja õied! Just uurisin siin nädalavahetusel kirsi-ja õunapuid, et kuidas saaks kevadel neid imelisi õisi aeda, lisaks söögipuudele.
ReplyDeleteSee sõnajalg on tõesti mõnus, need lahtirulluvad uued lehed on üks kaunemaid asju kevade juures
ReplyDeleteImeline on see aeg tõesti, iga päevaga muutuvad rohelised võrad on kõige kaunimad. Taimede trügimine ka, kuigi laadaloleku ajal 30 cm kasvanud naat ja vereurmarohi õnnelikuks ei tee.
ReplyDeleteKevadlilled on kaunid. Ülejäänud muidugi ka, aga esimesed kevadised tulevad, et meid tervitada ja juba nad ongi läinud!
ReplyDeleteNüüd on tõesti aias kiireks läinud - pungad, lehed, õied. Ja juba väljuvad ka esimesed hostad...
ReplyDeletePargivaade ja org on kaunilt kihiline ja roheline. Me saame siin Eestis igasuguseid toredusi kasvatada ja küllap see sõnajalg ka kohandub, teil on seal lihtsalt nii hea mikrokliima loodud.
ReplyDeleteSee täpiline-ruuduline püvilill on ikka väga vahva, peenematest poistest rääkimata.
Minu käsutuses oli vaid üks soe päev, aga see eest milline! :)