Friday, November 30, 2012

KÄTTE SAIN :)

Istume kaelani lumes, külma on -8,2C, aga mitte see pole oluline, sest selline on täna kogu Eestimaa.
Keksin hoopis:). Ma sain pildile oma majalammutajast rähni. Nägin teda mitmel korral väga lähedalt. Talle meeldib tulla toksima kirjutuslaua kõrval oleva akna välimisele aknapõsele. Meie vahemaa on olnud umbes meeter, aga fotokas nagu telefongi pole kunagi seal, kus mina.
Täna toimetas ta tihaste pekikamara kallal. Kui teised linnud nokivad sööki, siis tema raiub teda raevukalt. Pildile saamine oli päris raske, ta ju liigutab end vahetpidamata ja kiiresti. See pekihoidja tiirleb samuti, lisaks kõigele oli väljas päris korralik tuul. Aga ikkagi sain ta kätte!
Välja sirutades on ta poole saledam, peki juures on ta kuidagi kössis. Suuruselt võiks teda võrrelda harakaga. Ma ei tea praegu täpselt, kas tegu on hallpea- või roherähniga, kaitsealused linnud mõlemad.
 Saatsin abipalve sõbrale. Kui ta ära määratakse, teen siin paranduse.
 Ah, aga 5 tihast istus aupaklikus kauguses katuseräästal. Vaatasid õnnetukesed suud vesistades pealt, kuidas pekk aina kaob ja kaob :).


Mu oletusi kinnitas Futu, lõppsõna jäi mu suurele autoriteedile Rein Kuresoole. Tema blogi  http://www.animalcity.eu/kuresoo/.  Aitäh! Mulle lihtsalt meeldib asjades väga kindel olla ja seepärast, kui ise väga täpselt ei tea, on alati arukas targematelt üle küsida.
 Tegemist on tõepoolest hallpearähni emaslinnu ehk siis hallrähniga. Isalinnul on otsaees väike punane laik. Ladinakeelne nimi viitab tal küll männile -Pinus canus, kuid pesaehituseks eelistab ta hoopis haaba või remmelgat. Ta ei kasuta ta valmis puuõõnsusi, vaid raiub need ise. Pesa vooderdab  puulaastudega. On üldiselt paiga- ja pesatruu lind. 5-10 poega, kes kooruvad 15-17 päevaga,  toidavad ema ja isa koos.  Lind kaalub umbes 200 g ja tema elueaks peetakse umbes 5,5 aastat. Meelistoiduks on tal sipelgad. See sobib mulle hästi, neid on kõik kohad täis:)
Tema häälitsusi, v.a. trummeldamine pole ma kuulnud või pole osanud tähele panna. Aga pidi nii olema, et kui talle vastu vilistada, tuleb ta suurest uudishimust inimesele üsna lähedale. Peab kevadet ootama, seda toksimist ma küll ära õppida ei suuda.
Puukoristaja elab meil ka, olen teda ka pildistanud ja kuskil varasemates postitustes on ta olemas. Minu meelest on ta üks kiuslik ja õel lind, kes ründab lähenejaid ja taob oma tömbi ja valusa nokaga endast pisemaid. Rähnid väikestele niisama naljalt kallale ei lähe, tihased hoiavad neist ise eemale.

10 comments:

  1. Vägitükiga said hakkama, ilus lind, paar nädalat tagasi lösutas meil aia otsas sarnane, selg oli samblaroheline.
    Nagu toas end liigutasime, oli läinud.

    ReplyDelete
  2. meil käib ka säände aeg-ajalt. see siin tundub see hallpea olevat, meitel on vist ikka üleni roheline.

    ReplyDelete
  3. Linnud on ühed ütlemata toredad tegelased ja ka kasulikud. Kui ma väike olin, siis meil oli ka akna taga linnumajake ja aegaajalt istusin ning jälgisin neid. See on sihuke vaikne äraolemise tegevus. Me siin paar talve proovisime ka siin Tallinnas, aga ei tulnud meile eriti linnukesi. Lõppes see asi hoopis sellega, et ma kuulsin mingit kolinat ja kui rõdule vaatasin oli vares saanud selle kuulikeste hoidja ampli konksu otsast kätte ja nüüd pani rasvapalli pihta. Me mõtlesime, et ei panegi siis enam toitu, sest kui me peaks aasta kahe pärast ära kolima, siis äkki naaber ei toida enam ja siis on jama majas. Eks pärnal ehitan neile kunagi "uhke villa" kompensatsiooniks. Ja pigem siis tegelen peasakastide ehitusega. Neid pärnal ju ka vaja.

    ReplyDelete
  4. Kui meil linnumaja oli, siis ostsin "Linnusõbra taskuraamatu".
    Selle järgi peaks olema tegu hallpea-rähni emaslinnuga.
    Meie linnumaja kõige põnevam asukas oli puukoristaja ja huvitavad olid ka kõik need tihaste liigid. Aga siis avastasid linnumaja varesed...mõisapargis on neil suur koloonia. Ega nad sööki sealt suurt miskit kätte ei saanudki, aga ülbasid teiste lindudega ja harjusid meie aias kraaksumas käima ja nii kuni kevadeni. Järgmine talv me enam linnumaja ei pannud.

    ReplyDelete
  5. Nii ilus. Mõtle jah kui tore, et ta Sul pildile jäi. Aitäh meilegi näitamast. Meil siin näha pidevalt musträhne.

    ReplyDelete
  6. Ma arvan, et kui aias on piisavalt puid ja põõsaid, saavad linnud ise endale pesade ehitusega hakkama, meil on kõik hekid, põõsad ja suuremad puud nende peidetud pesi täis.
    Vaid kuldnokkadele on inimese abi vaja.

    ReplyDelete
  7. No näed! Loe Aalujate blogisid ja saad tunduvalt targemaks. Ma pole sellist lindu kunagi kohanud! Väga ilus!

    ReplyDelete
  8. Vähe sellest, et sul seal kasvavad haruldused, sul veel lendavad ka haruldused :D ja punktiks saad nad kaadrisse ka! Lahe!
    Väga põnev tegelane.

    Mul elavad rasvatihased kuusehekis, sealt nad voorivadki sööma kogu aeg. Kuhu varblased end asutasid, ma ei tea veel.

    Linnud aias, mõnus. Teevad meie talve rõõmsamaks.

    ReplyDelete
  9. Nii lahe!
    Mul pole söögimaraton veel alanudki, sest enne oli soe ja nüüd, viimased lumepäevad, pole linnas poes käinud. aga täna hilisõhtul tulen (loodan, et pood pole tühjaks otetud) ja alustan nende nuumamisega. Mõned erilisemad külalised käivad meil ikka ka igal aastal, aga teda pole kohanud.

    ReplyDelete