POLNUD TA NII TROOSTITU MIDAGI ehk MEENUTUSED MÖÖDUNUD HOOAJAST

Kui inimesed kurdavad, et möödunud suvi oli pime ja sombune, siis mina sellega nõustuda ei saa. Päikest jagus piisavalt kõigisse kuudesse ja ka sooja oli taimekasvuks küllaldaselt. Õnneks ei sarnanenud möödunud suvi kahele eelmisele ja loomulikult polnud sellega päri rannainimesed. Aiaomanikele oli ta aga üks ideaalilähedasemaid, kõik istutatu juurdus hästi, püsikud-põõsad õitsesid kaua, polnud mingit vajadust võimelda kastekannude ja voolikutega. Vihmaga on isemoodi lood, meil oli teda normaalselt, kuskil aga liiast.
Viimased lumeräbalad kadusid tänu eelmise päeva sajule 21.aprilli õhtuks. Aed aga õitses juba päevi varem ja muutus aina värvilisemaks ja värvilisemaks.

Tänu päikesele ja suhteliselt jahedatele (ilma iga-aastase tapva maikuise kuumalaineta) ilmadele, kestis kõigi taimede õitsemine pikalt. Kuiv kuu laskis rahumeeli aias toimetada ja valmis saada pisikese kohakese mõne külmahella tarvis.

27.mai vihma üle tundsin ülisuurt rõõmu. Ka Anu kirjutab oma 30.05 postituses, et on tänulik sellegi kastmise eest. Halinat liigse kuivuse üle kostis mujaltki.
Juuni oli samuti kuiv ja päikeseline. Ka suvine pööripäev 21.06. oli rõõmsa näoga. Rikkalikult õitsesid aia kõige suuremad kuivaarmastajad, iirised ja kaktused

Muutus saabus jaanilaupäevaks. Tänavune oli külm, vihmane ja tuuline. Kord paduvihma, kord killuke päikest olukord kestis kuni 5. juulini.
Edasi muutus kuivemaks, meil sadas enamvähem kord nädalas. Veider oli see, et kuivad ja ilusad olid tööpäevad, vihm valis endale enamasti nädalavahetused. Aed kastetud, tiigid täidetud, sekka jälle korralikult päikest ja parajalt soojust. Mitte ükski puittaim ega püsik näidanud halba nägu. Vastupidi, kõik õitses ja kasvas, mis mühises.
Kõige suuremaks miinuseks kevast juuli lõpuni tuleks lugeda aga väga jahedaid öid, soojanõudlikumad köögiviljad- kurgid, tomatid, paprikad ei tahtnud sugugi õigeaegselt värvuda.

Kuu lõpp ähvardas aga juba tõsise kuumalainega ja ma hakkasin mõtlema konditsioneeri peale. 29.07 kraadiklaasi näit

31. juulil sadanud mõnetunnine paduvihm lõi õnneks ilma pisut jahedamaks. Imeilusad, isegi kuumavõitu ja päikeselised päevad kestsid 6.augustini.
August oli enamvähem samasugune kui juuli, vihma korra nädalas või öösel, päevad enamasti päikeselised ja kuivad. Kogu suve käis meil väga palju külalisi ja neist mitte keegi ei pidanud vihmavarju otsima. Kuna enamus reise oli varakult planeeritud, ei saa arvata, et tuldi siis, kui ilm lubas. Kõik suvised üritused, välja arvatud Aalujate kokkutulek, toimusid samuti kuiva ja päikeselise ilmaga. Taimed saavutasid erilise lopsakuse, aed hakkas meenutama tihnikut.  Kuu lõpus hakkasid vihmahood sagenema.

Võrreldes eelnevate kuudega muutus september küll veidi mornimaks. Sellist uputust nagu mujal Eestis meil polnud. Vihma sadas kaks- kolm korda nädalas. Aiale see kurja ei teinud, aga ka paaritunnine vihmahoog hakkas segama põllumeestel viljalõikust. Siiski saadi siinkandis tööd tehtud, sest ilmad püsisid soojad ja valdavalt päikeselised. Meile need kastmised sobisid, uus ala hortensiatele ja külvatud muru tundsid end suurepäraselt.

Täiesti isemoodi oli oktoober. Sajud muutusid ka meil üha sagedasemateks, päevad olid ka kuiva ilmaga ühtlaselt hallid, aga suhteliselt soojad, vananaiste suve polnud. Pidevalt puhuvad tuuled tekitasid aga kõledusetunde ega lasknud soojusel võimule pääseda. Ju see oktoober ongi nii inimeste meeltesse sööbinud, et on sundinud unustama suvepäikese. Lähimälu olevat hea noortel, kaugmälu seevastu vanemail inimestel. Kui head on mõlemad, ei oskagi neid kellelegi pakkuda:)
 Esimene öökülm oli alles 23. oktoobril. Rääkimata lehtede langetamisest, ei kavatsenudki puittaimed kasvu lõpetada, värvumagi hakkasid nad alles peale külma. Ja nii tuligi 25-26.oktoobril see ootamatu lumehunnik täies elujõus aiale kaela

Välja sellest talvest sulasime novembri esimestel päevadel ja sealtpeale on ilmad olnud ikka soojapoolsed. Kuu esimene pool on olnud küll väga pime, aga, et mul on olnud nii hirmus kiire oma muude töödega. Et tuli põleb päev otsa, pole mul olnud aega seda pimedust märgatagi. Eks november ju selline hämar ongi alati olnud ja viriseme me ta üle igal sügisel.
 Kui lakkamatute vihmahoogude vahele paistab pisut päikest, näib aed varakevadisena. Puudel ja põõsastel püsivad veel üksikud lehed. Öökülma olnud pole ja see pole sugugi hea. Ei näe ju puude sisse, kas nad seavad end valmis talveuneks või kavatsevad hoopis ärkama hakata. Aga väljamagamata taimed on järgmisel aastal unised ja hädised. Kaktusedki pole talveks veel valmis ja tõenäoliselt tunnevad end ses lõppematus sajus ja niiskuses halvasti ka aediirised.
 Täna sooja ööpäev läbi +7C, sajab. Lõuna ajal pidas vihm väikese vahe ja isegi päike ilmutas end korraks. Sellised ilmad püsivad ilmselt kuu lõpuni ja pisut ka veel detsembri alguses. Mis edasi, on vara mõelda ja öelda.
Nüüd küll sooviks saada pisutki kuivemat ilma, aga kes seda kuulda võtab. Ilm teeb, mida heaks arvab.
Esmaspäeval, 12. novembril imetlesime kogu perega vikerkaart:)