KÄTTE SAIN :)

Istume kaelani lumes, külma on -8,2C, aga mitte see pole oluline, sest selline on täna kogu Eestimaa.
Keksin hoopis:). Ma sain pildile oma majalammutajast rähni. Nägin teda mitmel korral väga lähedalt. Talle meeldib tulla toksima kirjutuslaua kõrval oleva akna välimisele aknapõsele. Meie vahemaa on olnud umbes meeter, aga fotokas nagu telefongi pole kunagi seal, kus mina.
Täna toimetas ta tihaste pekikamara kallal. Kui teised linnud nokivad sööki, siis tema raiub teda raevukalt. Pildile saamine oli päris raske, ta ju liigutab end vahetpidamata ja kiiresti. See pekihoidja tiirleb samuti, lisaks kõigele oli väljas päris korralik tuul. Aga ikkagi sain ta kätte!
Välja sirutades on ta poole saledam, peki juures on ta kuidagi kössis. Suuruselt võiks teda võrrelda harakaga. Ma ei tea praegu täpselt, kas tegu on hallpea- või roherähniga, kaitsealused linnud mõlemad.
 Saatsin abipalve sõbrale. Kui ta ära määratakse, teen siin paranduse.
 Ah, aga 5 tihast istus aupaklikus kauguses katuseräästal. Vaatasid õnnetukesed suud vesistades pealt, kuidas pekk aina kaob ja kaob :).

Mu oletusi kinnitas Futu, lõppsõna jäi mu suurele autoriteedile Rein Kuresoole. Tema blogi  http://www.animalcity.eu/kuresoo/.  Aitäh! Mulle lihtsalt meeldib asjades väga kindel olla ja seepärast, kui ise väga täpselt ei tea, on alati arukas targematelt üle küsida.
 Tegemist on tõepoolest hallpearähni emaslinnu ehk siis hallrähniga. Isalinnul on otsaees väike punane laik. Ladinakeelne nimi viitab tal küll männile -Pinus canus, kuid pesaehituseks eelistab ta hoopis haaba või remmelgat. Ta ei kasuta ta valmis puuõõnsusi, vaid raiub need ise. Pesa vooderdab  puulaastudega. On üldiselt paiga- ja pesatruu lind. 5-10 poega, kes kooruvad 15-17 päevaga,  toidavad ema ja isa koos.  Lind kaalub umbes 200 g ja tema elueaks peetakse umbes 5,5 aastat. Meelistoiduks on tal sipelgad. See sobib mulle hästi, neid on kõik kohad täis:)
Tema häälitsusi, v.a. trummeldamine pole ma kuulnud või pole osanud tähele panna. Aga pidi nii olema, et kui talle vastu vilistada, tuleb ta suurest uudishimust inimesele üsna lähedale. Peab kevadet ootama, seda toksimist ma küll ära õppida ei suuda.
Puukoristaja elab meil ka, olen teda ka pildistanud ja kuskil varasemates postitustes on ta olemas. Minu meelest on ta üks kiuslik ja õel lind, kes ründab lähenejaid ja taob oma tömbi ja valusa nokaga endast pisemaid. Rähnid väikestele niisama naljalt kallale ei lähe, tihased hoiavad neist ise eemale.