Sunday, September 30, 2012

.....PEAB TARKUST TAGA NÕUDMA,

sest seda pole kunagi liiga palju.
Eile käisime Jardini aianduskeskuses, kus korraldati mitmed mihkli töötoad. Kuulasime J.Kivistiku loengut viinapuude kasvatamisest. Ja kõigi loengutega on ikka nii, et kui sealt saad kasvõi ühe targa lause, on see minu jaoks oma eesmärgi täitnud. Meie saime sealt koguni 3 olulist näpunäidet ja mõned pisikesed pealekauba. Kõike siin maailmas ei pea ju ise leiutama.
1) ennakvõrseid ei eemaldata nagu tomatil (aga meie just täpselt nii tegimegi), vaid seda tehakse pärast ennakvõrse esimest lehte, sest muidu me hävitaksime varrel, võrse kaenlas asuva viljapunga.
2) sügisest tagasilõikust ei tehta enne, kui esimesed öökülmad on neilt võtnud lehed. Ja ka siis oodatakse veel 2 nädalat, et allesjäävad varred koguksid endasse sealt ülevalt veel maksimaalselt toitaineid. Noh, eelmisel aastal lõikusime meie nad maha vist juba augusti lõpus:D
Kuidas lõigata, madalalt või kõrgelt, peab iga kasvataja endale ise selgeks tegema. See oleneb paljudest asjaoludest, mida lahti ei seletatud. Ma arvan, et määrav on siin koht, kus viinapuud kasvavad. Kui on tegemist hästi kaitstud kohaga, võib allesjäävale varrele jätta pungi rohkem. Kui koht on tuulisem ja sinna ei kogune talvel eriti lund, tuleb kasutada madalamat lõikust. Igastahes soovitas kogenud aednik jätta kasvama 3 tugevamat oksa ja lõigata üks madalamalt, üks keskmiselt ja üks kõrgemalt ja siis paari aasta pärast teha oma järeldused. Seega, esialgu on otstarbekam teha kombineeritud lõikus.
3) sellesama hilissügisese lõikuse ajal lõigatakse paljundamiseks varre korgistunud osadest paraja pikkusega pistoksad, mis pakitakse kilekotti ja talvitatakse koos kotiga lumehanges (nii nagu paljusid külvegi). Juurutamine algab varakevadel.
Ja veel on mul hea meel, et sain kinnitust oma aastatepikkusele mõttele, et pole vaja vahetpidamata mööda aeda joosta ringi väetisepotsikute ja mürgipritsidega. Kui istutuskoht ja muld on õige, toimetavad taimed ise, kuidas vaja. Selleni peab iga inimene juba ise jõudma. Teadmised tulevad aja ja kogemusega.
Hüppasime korraks ka Tsiili juurde sisse.
Tõenäoliselt oli see selle hooaja viimane aiareis. Jaaa!:) Kõigest oli näha, et Tsiilil oli ikka väga suur nälg oma aia järele. Ega muidu üks arukas inimene ei teeks esimesel aastal nii hullu tööd. Pole ju nii, et paned labida mulda ja siis istutad. Kõik see võsa ja kännud ja juured ja uhhhh...
Vaatasin harjumuspärastest kohtadest tehtut ja kosunud taimi, aina ilusamaks läheb. Aga lõpuks istusime seal, kust ma pole aeda kunagi varem näinud. Vaatasin ja poleks üldse tahtnud lobiseda, aeg oleks võinud kuluda loodu nautimiseks. Taimede voogamine neist küngastest lohkude poole oli imeilus. Puittaimed on veel pisikesed, osa püsikuist ka alles nutsaku staadiumis, aga annavad ikkagi aimu sellest, millised rütmid, värvimängud ja lained seal kujunemas on. Seal võinuks ju veel vägagi kaua olla, aga üks külaline peab sellest ka aru saama, et tervet päeva ei saa pererahval ära rikkuda. Enda aed ootas ka veel paitamist:)
Ilus ilm oli, ilus päev oli.
Aga täna sajab. Vaheajad on nii lühikesed olnud, et enne kui riided saab selga, on uus hoog päral.

5 comments:

  1. hea ikka, et kegi kõik vajalikud nõuanded kusagile kirja paneb :). äkki meil tuleb ka tahtmine viinamarju kasvatama hakata :)

    ja kulge, kus-oh-kus on teie telehvoooon?

    ReplyDelete
  2. Juhtusin ühes raamatupoes, umbes kuuke tagasi nägema raamtut viinamarjadest. Selline taskuformaadis raamatuke. Osta ei raatsinud, kuid sirvasin seda veidi. Just see lõikamise osa oli oluline mu jaoks :)

    Ja seal siis räägiti nö pikast ja lühikesest lõikusest. Raamatuski kirjas, et lõigata saab mitmeti, kas tüve läedalt või näiteks komanda punga pealt. Üsnagi vabad käeti jäeti, ent oluline oli justs ee, et peab lõikama! viinamari peaks saama üsnagi sarnase kuju kevadise taimega. OLuline marja kasvamiseks. Ka ei pea esimestel aastatel lõikama, aga 4ndast aastast on kurjast mittelõikamine.

    No see jõi silma ja oli mulle oluline info. Tore, et sa üles selle täheldasid, mis kuulsid. Aitäh!

    Kahjuks ei teadudk sellest üritusest midagi, ehk oleks ühinenud.

    ReplyDelete
  3. Viinamarja jutu panen kõrvade taha.
    Nendesamade, mis kiitusest edasi tagasi lehvivad :)
    Teie üle on mul alati hea meel:)
    Päev oli tõepoolest ilus vaatamata ilmateatele, mis lubas sadu ja sadu.
    Küllap see teie auks paistiski :)

    ReplyDelete
  4. Ehhee, lugesin esimesi lauseid ja mõtlesin, et kas see jutt on nüüd viinapuust - oligi :)
    minu kompostiseemne-viinapuud on ka elus ja tänavu suutsid omale 30-40cm kõrgused pealsekesed kasvatada. Aga kas neil puitumiseks-talvitumiseks jaksu on, ma küll ei tea. Aga eks näeb. Kevadel panen neile hobusesõnnikut, sest mul on tõesti niru maa.

    ReplyDelete
  5. Mina olen grusiini õpetuse järgi ennakvõrsetele 3 lehte jätnud. Aga seda õtles too grusiin kah, et viinamarjaga ei tohi käituda nagu tomatiga. Ma nimelt ka alguses muudkui näpistasin neid ennakvõrseid ära - aga too lõunamaalane siis õpetas :). JA sügisest lõikamist peab jah tegema peale külmasid. Viinamari armastab hirmsasti kääre - mulle tundub. Mida rohkem teda lõigud, seda suuremad kobarad :D

    Aga Tsiilile tahaks kah külla minna :)

    ReplyDelete