HÕIVASIN NURGAKESE

 Nüüd, kus meie varem istutatud puud ja hekid on suureks kasvanud, on aeda tekkinud mitmed soojemad sopid ja nurgakesed. Üht neist olen päris kaua piielnud.
Kõigepealt vaatlesin seda kohta siis, kui me hakkasime korda tegema Peenart ehk nn kiviktaimlat. Mul oli kavatsus ta esialgsest kohast ära kolida just siia elupuumüüri ette. Aga, et nii häälekalt sekkuti, jäi see mõte katki ja uus koht hõivamata.
Ega siin muud polnudki kui pingid ja laud. Koht oli iseenesest päris armas, mulle meeldis seal istuda, sest suur osa aeda oli sealt vaadeldav Aga ta näis alati kuidagi üksiku ja nukrana. Mitmed korrad mõtlesin, et temaga tuleb midagi ette võtta, sest puitmööbli tervisele pole hea maapinnal olla. Aga ühtki head mõtet pähe ka ei tulnud, et mismoodi siis. Lihtsalt niisama mingit põrandat või terrassi ma seal ei näinud.
Kui nüüd äkki ilmusid müügile suurelehiste hortensiate uued sordid, teadsin ma kohe, kuhu nad tuleb istutada. Olgu peale, et nad olevat külmakindlad, pole see meil siiski nii väga kindel. Kanada külmade piirkondade talved ei sarnane meie omadele ja sealt saadud taimed ei pruugi meil üldsegi nii talvekindlad olla kui lubatud. Aga mul seisis tuulte eest kaitstud, alati paksus lumes olev kohake kasutult.
Nii nagu alati, vedasin ma maha vooliku, et kuskil ajukäärude vahel pesitsev mõtteke saaks veidi materiaalsema väljanägemise. Liigutasin teda siia-sinna, edasi tagasi, lisasin veel ühe vooliku, sest vaja oli ühendada nii aiamööbli põrand kui hoopis teise kattega istutusala üheks tervikuks. Kui erinevate osade proportsioonid tundusid enamvähem normaalsed, alustas Muhedikupapa ehitustöödega.

Selline oli algus. Kui pinnas sai umbrohuvabaks, kaevasime mulda sisse turvast ja istutasime siia 4 esimest hortensiasorti (5 põõsast) ja tõime lõõtsuvate tuulte käest ära ka 2 nutipõõsast. Nad küll ei külmunud vanas kohas, aga tundus, et ega neil seal väga hea ka polnud.

 Kuna mul oli saada veel 2 suurelehise sorti, aga nende kohalesaabumine viibis, sai vahepeal korda kivipõrand. Aluspind on korralikult ette valmistatud- liivapadi, tihendamine, loodimine ja võiski hakata esimesi kive paigaldama.

 Põrand on valmis, ta raamib istutusala kahelt küljelt, sest selge on, et ükskõik, mis me teeme, me selle ka katame. Korraks ma isegi mõtlesin, et istutaks need põõsad põrandasse, aga siis oleks äkki tekkinud neil probleemid vee kätte saamisega. Minu lemmikut, kergkruusa ei saa paigaldada muru äärde, ta vajab kindlasti serva ja ka kaks lihtsalt pooleks lõigatud erinevat osa poleks olnud vist hea mõte, seda enam, et vasakul oleva punapaju alla oleks jäänud raskesti niidetav imelik pisike kolmnurk.

 Üks hortensia saabus reedel, viimase sel aastal saime kätte laupäeval. Pühapäeval sai nurgake lõpliku ilme. Istutatud on nii, et sinna saab veel mõned põõsad lisada, mulle meeldivad tihedad põõsalaamad ja  suhteliselt madalad hortensiad on selle moodustamiseks väga sobilikud. Võibolla peaks seal koha leidma ka mingi hellikum kevadsuvel õitsev põõsas, aga hetkel ei oska ma välja mõelda, kes ta olema peaks. Need, keda olen igatsenud, leidsid endale juba eelmisel aastal ja sel kevadel kohad.
Tänaseks on korrastatud ka kivide lohklik murupoolne serv, sinna on toodud mulda ja murugi on külvatud.

Ma ise arvan, et see koht sai parema väljanägemise kui oli varem.

 Kohe on näha, et põõsad tunnevad end hästi ja nende õisikud võivad rahumeeli lebada just nii nagu tahavad, kuiv kate ei määri neid.