Tänahommikune sünkmust maani ulatuv taevas, tugev tuul ja +10C ei tõotanud midagi meeldivat. Vaatasin pilvi ja kaarduvaid puude latvu ja juurdlesin, minna või mitte minna? Minna. Minna igal juhul. Vihm. Teel päris mitu korda. Hõredamalt ja tihedamalt, eemal ja kohal.
Kui Muhedikupaar lõpuks Võhmasse jõudis, oli Juurikas täies hoos. Ja nagu alati oli valdav suur jällenägemis-ja kohtumisrõõm. Kes hõivatud, see lehvitas, kel hetkel aega, see kallistas. Sooje tundeid ja naeratusi ei seganud ka üksikud vihmahood. Päikest ja ilusat aega oli ju hoopis rohkem. Ja temperatuur aina tõusis ja tõusis:)
Ja taimed, taimed...See on kohe nii loodud, et ole sa oma eelistustes nii kindel kui tahes, ikka kallutatakse sind teelt kõrvale. No kuidas sa ikka lähed ükskõikselt mööda pagunipuust või mõnest uuest imelisest mustikapõõsast, kui ta nii väga tahab su koju saada ja ongi sinu jaoks sinna kaasa toodud. Palju muud ka veel.
Nagu alati, oskas ka tänavu "Kanarbik" järjekordselt midagi uut välja mõelda. Porgandite ja daaliate väljanäitus, mitmed loosimised, lilleseadevõistlus. Lisaväärtus laadale ja laadalistele.
Fortuuna ei jätnud meidki ilma. Helmikpöörisele leian aias alati koha, aga mis ma ühe suht pirtsaka streptocarpuse sordiga `Victoria` peale hakkan, paneb mõtlema:). Mis teha, õnn on õnn!
Laada, laadaliste, huvitava sortimendi, sõprade ja isegi ilmaga pidid küll kõik rahule jääma.
Ilusa punkti panid päevale armsad külalised.
Soe oli. Ilus päev oli.
Ja homme me istutame. Äkki jõuamegi veel suvega kõik, kes pottidesse jääma ei pea, maha saada :D
No sellele streptokarpusele pead Sa küll sobiva koha leidma - ta tundus googeldades nii ilus olema, tahan teda kindlasti ka oma silmaga näha! ;)
ReplyDeleteKöögikata- see keerdviljak on ju toalill:D
ReplyDelete