Ma olen mitu korda mõelnud, et kui ma peaksin oma aeda praegu rajama hakkama, teeksin seda lumest lumeni õitsvate puittaimedega. Võibolla jätaksin sinna ka mõned pisikesed kohad püsikutele. Seal võiksid kasvada mõned kitseenelad, natuke hostasid, paar kobarpead, ehk veel midagi. Pinnakatjatest kindlasti epimeediumid, akakapsad ja imelise lehestikuga säbar kurereha. Ülejäänu eest hoolitseksid põõsad.
Varakevadisi ja kevadisi tublisid õitsejaid teavad kõik. Forsüütiad, paar heitlehist rodo, enelad, sirelid, ebajasmiinid, veigelad ja kevadest sügiseni õitsvad maranad. Nemad täidaksid lõhna ja õitega aia juuni lõpuni. Edasi eriti enam põõsaid ei teata. Sügisestest õitsejatest tuntakse vaid hortensiaid. Eks ma unustasin niikuinii kellegi ära, aga nad annavad mulle andeks, põõsaste valik on ju tohutu.
Tegelikult on huvitavaid ja põnevaid põõsaid, kes meil hästi kasvavad ja õitsevad just suve teisel poolel, hoopis rohkem. Kahju, et neid ei tunta.
Peale jaanipäeva hakkab õitsema magusalõhnaline musani abeelia (Abelia mosanensis). Tema vajab veidi kaitstumat kasvukohta ja võib seal elada väga vanaks.
Viljakas vürtspõõsas (Calycanthus fertilis) võlus mind juba pisikese rohelise taimena. See on nagu inimestega. Mõnega tutvud ja leiad kohe hingesugulase, mõnd võid ju teada terve eluaja, aga ta ei paku sulle midagi.
Vürtspõõsas, kelle liigilisusega on kerged segadused, on aga väga-väga omapärane südasuvine õitseja.
Meie põõsas on ehk järgmisel aastal selliste põnevate õitega, see foto ei pärine meie aiast. Kogu põõsas lõhnab meeldivalt
Juuli keskpaiku puhkevad ja õitsevad kuu aja jooksul absoluutselt külmakindlad mitmevärvilised ebaenelad (Holodiscus discolor var.ariifolius) . Nii õrna õievahtu pole isegi püsikutel. Päris kahju, et teda meie puukoolides ei pakuta.
Teravalehine diervilla e. teravalehine takispuu (Diervilla sessilifolia) `Cool Splash` on samuti täiesti külmakindel põõsas. Kevadest peale püüab ta pilku oma rohelise-valgekirju lehestikuga.
Õied on tal üsna tagasihoidlikud, aga koos lehtedega moodustab ta imelise koosluse. Õide puhkeb juuli lõpus ja õitseb üksikute õitega tänaseni.
Davidi budleia (Buddleja davidii) on küll juba paljudes aedades üsna tavaliseks muutunud. Ostsin eelmisel aastal suure poti, kus pidi olema kolmest sordist koosnev mix. Mul õitseb tänavu küll vaid `Royal Red`. Eks ole näha, kas need oksad, mis tänavu ei õitse, on teised sordid või mul lihtsalt ei vedanud.
Kuigi põõsas lehtis meil lumes, tuli ta kevadel ikkagi tagasi lõigata ja nii temaga toimitaksegi. Taastub ta ruttu, õitsema hakkab budleia juuli lõpus-augusti algul ja õitseb samuti veel praegu.
Harilik nutipõõsas (Cephalanthus occidentalis) olevat meil noorena samuti talvehell, kuid mina seda küll öelda ei saa. Istutasime noored põõsad väga avatud kasvukohale külmade tuulte kätte, kuid nad ei kannatanud ühelgi talvel. Kuna ta on äärmiselt huvitav põõsas, istutasime ta paar nädalat tagasi ümber kohta, kus ta rohkem välja paistab. Augusti lõpus ilmuvad tal võrsete tippudesse arvukad ümarad umbes 1 cm läbimõõdud ümarad nutid. Neist peaksid praeguseks olema välja kasvanud umbes tennisepalli suurused valged ümarad õisikud, kuid ma lõikasin peale ümberistutamise põõsa tugevasti tagasi ja sel aastal nad mul seepärast ei õitse.
Hilissügisestest põõsastest väärib kindlasti rohkem tähelepanu lepalehine kletra (Clethra alnifolia) Need põõsad puhkevad alles septembri alguses ja on hetkel täisõies. Põõsad on veel noored, aga järgmistel aastatel peaksid nad oma kahuste õisikutega küll väga efektsed välja nägema.
Valgeõieline `Hummingbird`
`Ruby Spice`
Sinine habeõis (Caryopteris clandonensis) `Heavenly Blue` on aga tõeline ime. Vaadates kevadel ta kuivanud oksi, mõtlesin kahjutundega, et see põõsas on küll hävinud. Kuna mul pole kombeks kohe kääride järgi haarata, läksid minu rõõmuks need kuivanud raod mai lõpuks kõik lehte. Põõsal on ilusad rohekashallid lehed
ja vapustavalt ilusad sinised õied. Nüüd septembri keskel on lahti vaid esimesed õied ja neid on lehekaenaldest puhkemas sadu. Ma ei oskagi esimese hooga nimetada ühtki teist puhassiniste õitega põõsast. Süüria hibiskused ehk võiksid talle konkurentsi pakkuda, aga mitte nii hilise õitsemisaja poolest. Sinisel habeõiel on olemas ka kirjulehised sordid.
Kui nüüd mõelda, millist värvielamust pakuvad sügisel erinevad puud, samuti kukerpuude sordid ja kui neile lisada veel ka mõned erilised kirjulehised põõsad nagu nipponi enelas (Spiraea nipponica) `Rainbow`, pole maalisarnase aia tarvis üldse vaja lilledega tegeleda:)
Mõttel on jumet (klassikuid tsiteerides) :)
ReplyDeleteSinine habeõis on kirjandusest korduvalt silma jäänud ja huvi tekitanud, aga tegudeni ei ole kahjuks jõudnud. Tänan Sind uut müksu andmast!
Oi kui põnev, see taimede maailm on ikka nii lõputult lai! Seda enam, et pidevalt leiutatakse ja aretatakse neid tasapisi juurde :). Sinine habeõis võlus mu praegu täielikult, lihtsalt võrratu!
ReplyDeletePõõsaid on tõesti põnevaid väga palju. Võrreldes puudega, pakuvad põõsad kiiremini ka silmailu. Kuigi jah, tänu sellele on ka lühiealisemad. Aga üks vürtspõõsas jäi meile kunagi TBA-s silma ja ka ninna. "Pesistseb" teine seal magnooliate juures, kuuseheki varjus. Aga ma pole eriti tähelepannud, et kes seda ka müüks. Aga eriline lõhn on küll sellel põõsal.
ReplyDeleteLepalehine kletra on ka ilusate lehtedega põõsas ja meil ka ta seal Pärnal valmistus õitsema kui viimati seal käisin. Loodan järgmisel nädalavahetusel ka siis seda näha. Kohe kindlasti ma plaanin seda põõsast juurde kas soetada või siis hoopis ise paljundada.
See sinine habeõis on küll täitsa ilus ja huvitav põõsas. Ei tea kas ta meil ka seal metsalagendikul kasvaks?
Ka see harilik nutipõõsas on huvitav põõsas. Ma just siin mõtlesin, et peaks tegelema ka selle elektrikapi taguse alaga ja sinna just see põõsas sobiks. Poolvarjuline koht ja viljakam pinnas ning meil drenaaziga üldiselt kusagil eriti probleeme pole. Ka hapu pinnasega mitte. Aga sinna peaks ikka mitu põõsast istutama, mitte ühe. Nüüd siis vaja lisaks mändidele vaja need ka Järvseljalt kaasa võtta.
Suur tänu abi eest.
Nagu mina olen aru saanud, siis budleija ongi meil nagu rohkem püsilill, et iga aasta kasvatab uued oksad, mis siis saavad talvel külmavõetud. Ma olen ka nende peale mõelnud, aga kuna need pidid hästi lõhnama, siis võiks need olla kusagil maja ligidal.
Aitäh tutvustuste eest. Seekordne uudis mulle oli ebaenelas. Küllap ta peagi jõuab ka Eesti aiaäridesse, kuid juba praegu on võimalik seda põõsast tellida näiteks Saksamaalt. 12 Euro eest päris suur põõsas. Kahjuks on saatekulu sellest puukoolist Eestisse üsna kopsakas ja võib-olla pole vaja 5-liitrises potsikus alustuseks. Ma korraks lihtsalt panin päringusse. Arvatavasti on ka muid võimalusi, kui hankimisesoov tõsine peaks olema.
ReplyDeleteOlen täitsa nõus. Hangin omalegi tasapisi põõsaid. Nendega on ju hea asi seegi, et kui nad ikka hoo sisse saavad, pole sealt rohida vaja ega midagi :)
ReplyDeleteKahju ainult, et enamik neid on külmakartlikud. Mul soojad kohad juba hõivatud, aeda sobivad vaid külma taluvad liigid ja sordid
Kuidas selle budleiaga on? Saaks teda lagedale tuulte kätte istutada?
Lillekasvataja:) Päris nii pole, et midagi pole põõsastega vaja teha. Ikka on vaja lõikuda äraõitsenud õisikuid, teha tagasi-ja noorenduslõikust, harvendada, noorest peast ka veidi rohida.
ReplyDeleteKa see pole tõsi, et enamus neist külmakartlikud on, päris vastupidi, enamus talvitub vägagi hästi. Asi polegi niipalju külmas kui muudes negatiivsetes tegurites. Just lagedad lõõtsuvate tuultega kohad paljudele ei sobi. Budleiale seal kindlasti ei meeldiks, aga pane ta kuskile maja seina äärde, nt. selle roniroosi kõrvale.
Habeõis on tõesti ilus. Lisaksin veel, et põõsad tunnevad end ikka tõeliselt hästi katte all, olgu see mutsh või kruus või kergkruus vms. Rohu sees saavad nad varem või hiljem kas niiduki või trimmeriga pihta.
ReplyDeleteIse olen sel aastal põõsad pea rahule jätnud, on küll mõte ja plaan ühe põõsaala tegemiseks, aga enne tuleks pooleliolevad asjad ära lõpetada ning need ei edene kohe kuidagimoodi, tööd on liiga palju.
Murusse mistahes taimede istutamine pole üldsegi nii väga hea mõte, sest umbrohud on nii söögile kui joogile noortele taimedele suurteks konkurentideks. Katte all on neil piisavalt niiskust ja muld ei kuumene ka üle. Ja see põõsaste ümbruse niitmine ja puhtana hoidmine on ka jube töö.
ReplyDeleteteate, teie seal! no kuhu ma panen kõik need asjad, mille järele te olete mul himu tekitanud?!?! :)))
ReplyDeleteoh, ma pean vist oma metsa harvendama hakkama,siis ehk mahub miskit veel.
Sinine habeõis ja nutipõõsas hakkasid mindki huvitama :)
ReplyDeleteAga just põõsaste istutamisega tegelesin ka ise täna.
Aitäh ilusa tutvustuse eest! Sedasi jäävad taimekesed kõige paremini meelde.
ReplyDeleteAhah, see on siis pudleia, mis me naabrimuti aias praegu nii ilusasti õitseb. Aga habeõis! juba näoraamatus vaatasin, milline vaimustav õis!
ReplyDeleteKui saaks nad kõik oma aeda kopida:D
ReplyDeleteKuidas ma su ebaenelat näinud pole? Kus mu silmad olid! Vot on aed. Ma peaks tihedamini külas käima :)
(koostab vaikselt nimekirja) Oh, ma pean nad saama, mul on veel ruumi! Jess!