Sunday, September 23, 2012

SÜGISE ESIMENE PÄEV

 Suvi 2012 kadus eile kell 17.48 olematusse. Oli teine säärane kirju-mirju, pakkudes nii päikest kui vihma, kuuma ja enamasti jahedat. Kindlasti ei olnud temaga rahul need, kes oleksid kogu aja veetnud kuskil rannas, aga mulle ta meeldis. Ja mis peamine, ta meeldis aiale. Õitsemine on rikkalik ja kestis pikka aega. Puittaimede aastakasvud pikad ja jõulised. Kõik istutatu juurdus hästi, noored taimed alustasid kiiresti kasvu. Jõuaks nad vaid nüüd korralikult puituda.
Ma küll vahepeal virisesin, et ei saa seda ega teist ja miski ei värvu, aga lõpptulemusena oli suvi piisavalt helde. Maasikaid-vaarikaid jagus parasjagu, ploome-pirne jagasime igasse ilmakaarde, pampleid ei jõudnudki kõiki õigeaegselt ära korjata, mustika-jõhvikasaak oli korralik ja imede ime, septembris saime äkki nii palju avamaakurki, et neid jätkus marineerimiseks, salatiteks ja värskelt söömiseks. Tomateid korjasime lõpuks pangetäite kaupa. Suvikõrvitsat saime küll ainult 5 tükki ja paprikast jäime hoopis ilma, aga see pole veel maailmalõpp. Viinamarjad kandsid esimest aastat. Marjad on küll pisikesed kui jõhvikad, no kes siis raatsis neid kobaraid nii hullusti harvendada, kui vaja, kuid maitse teeb poekaubale kümnekordselt ära.Tänu külas olnud lastele, sai eile kõik, mis vaja oli ära korjata, ka korjatud ja talveks tallele pandud.
Suvi läks rõõmsa näoga, päike hellitas soojusega ja lilled, kes tavaliselt õitsevad korra, on seda tegemas teist või isegi kolmandat korda. Ilus suvi oli. Me saime üle mitme aasta korralikult vihma, aga siiski mitte nii, et see oleks aeda kuidagi kahjustanud. Mujal nii hästi ei läinud.
Täna on sügise esimene päev. Hommik oli morni olemisega, taevas oli pilves ja udu nii tihe, et ümbrust polnud olemaski. Äkki hakkas uduvines tusasevõitu pilvede vahelt välja piiluma päikesekiireke. Justkui ehmudes tõmbus ta korraks peitu. Veidi aja pärast oli ta endaga kaasa võtnud veel mõned. Üsna arglikult ja mõtlikult katsusid nad maapinda ja puudutasid puude latvu  kuni lõpuks sirutasid end korralikult välja, pannes hõiskama mäed ja orud, särama kulla ja ja lõkendama puud-põõsad ja lilled. Sügise värvid on nii pehmed ja soojad, et neis tahaks kümmelda. Sügispäev on lühike, tema väärikat ja küpset ilu ei jõuakski inimhing pikalt vastu võtta.
 Käes on kukeharjade pidu.
`Red Cauli`
`Frosty Morn`

 `Munstead Dark Red`
 `Matrona` seemik

 Juba üle kahe kuu õitseb hunnitu punanupp (Sanguisorba magnifica). Selle kauni "sabadiku" ostsin päris esimeselt Türi lillelaadalt.
Minu üks suur lemmik, kaunis pinnakatja kanada kukits (Cornus canadensis) õitseb tänavu teist korda. Tema suured valged õied panevad särama kogu hämaravõitu sõnajalgade turbapeenra.

Õisi on aias veel piisavalt, nende loetlemisel polegi mõtet, sest puittaimede värvid ja viljad on neid kõiki varjutamas.
Ilusat sügist, teda peaks veel vähemalt kuuks ajaks jaguma.

9 comments:

  1. Tore, et Sa oled rahul selle sügisega. Minule ta küll ei meeldinud.Muld on küll kohev ja pehme, aga lilled on kõik lääbakil ja õied rikutud. Meil kallab iga öö ja pooled päevad tuleb vihma nagu oavarrest. Suure vaevaga sain tulbisibulad kahe vihmahoo vahel maha pandud, aga olin ka üleni porine. Kõik on nii plögine , ei kutsugi aeda.

    ReplyDelete
  2. Aedniku jaoks unistuste suvi...kõik mis paned, läheb kasvama ja kasta ei ole rohkem vaja kui üks kord, no heal juhul kaks korda.
    Suvitaja jaoks mitte nii ideaalne, sest päikseakud jäid laadimata...ehk tuleb tali päikseline.:)

    ReplyDelete
  3. Mulle jäi ikka nagu väheks tänavusest suvest. Kui aga saaks ühe korraliku vananaistesuve siia otsa, siis oleks täitsa rahul kohe. Me vist lõpuks siiski saame isegi ühe suure kõrvitsa - kõrvitsasaak oli muidu küll juba maha kantud.
    Red Cauli'l on väga särav õis! A see viimane ei saa küll Matrona olla.

    ReplyDelete
  4. Need kõrged kukeharjad on ilusad...peaks ka rohkem neid eksponeerima, näit. hoovipeenras. Meil on vaid see vana levinud sort...ka mitmes kohas ja laialt.

    ReplyDelete
  5. Tänane suvi oli jah rohkem nagu "Aedniku suvi". Kes peesitada tahtis, see pidi selleks mujale sõitma. Mulle see suvi meeldis. Nii sellepoolest, et taimedele oli hea kui ka selle poolest, et see "keevitamine" ka ennast ära ei kõrvetand. Ma ju "lumeinimene" ja mulle see 30 kraadi ei meeldi kuigi.
    Aga sügis tuli küll peaaegu minuti täpsusega. Laupäeva hommikul oli päike väljas ja pilvi väga vähe ning lõuna ajal oli täitsa palav kohe. Aga õhtal natuke enne kuut saabus siis vihm. Saabus teine õigel ajal, et ei pidanud jälle sadade liitritega vett tassima.
    Eks sellel jahedamal ja vihmasel suvel ole ka omad pahed, nimelt kasvama ei lähe ainult need asjad mis ise istutad vaid ka need mida ei taha, et kasvaks. Meil need kilpjalad on see aasta ikka eriti kõrge kasvuga. Umbrohi ka kohati vohab, aga selelga me veel jõuame võidelda.
    Küll tuleb ka sügisel ilusat ilma, ega koguaeg ka sadada saa.

    ReplyDelete
  6. Hää suvi oli. Nagu Peedimäe jaoks loodud :) Värve ja õisi jagub sügisesse ka. Piisvalt ja igal juhul rohkem kui kevadel :)

    Kukearjad on üks väga tänuväärne perekond, vormikad ja vastupidavad.

    ReplyDelete
  7. Kadakas, on küll `Matrona`, aga mitte sort, vaid tema lapsuke. Tegin paranduse, aitäh!

    ReplyDelete
  8. Ilus, suur t2nu aednike Jumalale, et on olemas kukeharjad.
    Ka minu aias ja sydames on neil kindel koht, alates roomavatest ja l6petades k6rgetega nagu Matrona ja Herbst.. mistandoligi. Kollektsioon sortidest on praegu imeilus.

    ReplyDelete
  9. See valgete viljadega pihlakas pettis esimesel pilgul väikese pildina ära - et mis valgeõieline-punaseleheline puu. Tagaplaanilt paistab, et suvi on hästi kosutanud ka konnatatart - väga uhke õitsemine. Aga mis suvesse puutub, siis liiga vähe päikest.

    ReplyDelete