Monday, September 24, 2012

JUBA JÄLLE!

No ei saa me ilma hunnikuteta, kohe kuidagi ei saa. Suvel ma rõõmustasin, et saime ära koristatud viimased, mis siin-seal veel vedelesid. See oli enam kui sajandi projekt. Ja nüüd selle viimase nurgakese rajamisel kadusid ka viimased kastides olevad jäägid. Süda kohe laulis sees.
 Hommikul teatati mulle kerge kohmetusega, et täna saabub suur koorem- traktori ja järelkärutäis mulda. Ma ei osanud kohe esimese hooga selle peale midagi kosta. Mis me sellega küll peale peaksime hakkama? Seda olevat vaja mingite olematute lohkude täitmiseks. Mitte ei saa aru, mitukümmend aastat polnud meil mingeid lohke, kust need siis nii äkki siia ilmusid. Või äkki on vaja aia keskel olev org likvideerida? Aga seda ütlesin ma küll, et kui see jubedus pannakse aeda või värava taha, on mu esimeseks mureks ja tegevuseks abielulahutuse vormistamine.
Andis vist välja mõelda küll, aga koorem pandi maha lõunapoolse oru nõlvale, kus ta tõesti eriti ei sega. Aga kes ta ära sööb, tahaksin ma küll teada.
Muhedikupapa tegutses õues pea terve päeva ja nüüd on pool meie murust kaetud mingite jubedate mustade latakatega. Õudus, mitte aed. Ja mitte kuubis, vaid pagan teab, mitmekümnendas astmes. Kuhu kogu see ülejäänud krempel kaob, pole mul aimugi, hakka või mägesid ehitama:(((((((

18 comments:

  1. No nii, must muld ju väärt kraam. Küll see kuhugi ikka ära kulub. Ise kaevasin ühe augu Pärnal pajude juurde lodu kohta. Ma tavatsen öelda, et see on tulevase järve koht. No see mis sealt välja tuli oli puhas "kuld". Oi kuram kus mul oleks seda eespool tarvis.
    Äkki papa tahab mingi toreda üllatuse teha?

    ReplyDelete
  2. :) usun ka, et selles "hunnikus" on palju head ja me veel kuuleme sellest(ja näeme). :)

    ReplyDelete
  3. :DDDDDDDDDD
    Ära nüüd nii ka kohe ... kes teab, milleks hea. Abiks ikka.

    ReplyDelete
  4. Meie hunnikute poole olen ma lihtsalt loobunud vaatamast. Püüdes juurutada meeste loogikat, et mida ei märka, seda pole olemas. Kui ikka maa pole suvi läbi traktorikäru vedamist välja kannatanud, pole mõtet end ka käsikäruga vedades ära tappa. Ehk tuleb järgmine suvi natukene kuivem ja saab poolelolevad asjad ära lõpetada. Loodus õpetab kannatlikkust, mis üldiselt pole kunagi mu tugevaim külg olnud :D

    ReplyDelete
  5. Mullal, eriti mustal mullal, on omadus justkui iseenesest maa sisse 2ra kaduda, erinevalt tellistest, eterniidist, viinapudelitest, autolammutusj22tmetest...
    Must muld on pehme ja hea kraam. Kuna sygisvihmad kannavad suure hulga toitaineid sellest niisama minema, siis peab mulla paigutamisega kiirustama. (See oli vihje, et kuidas Su abikaas saaks selle hunniku 2ra lahendada) ;)

    ReplyDelete
  6. no kuule, terve teite murundus on täis lohke. täiesti ohtlikke lohke, ma ütleks! :) ja millega neid siis veel täita kui mitte korraliku väärt mullaga :)

    pealegi on teil ju nii palju häid vaateid, et on mujalegi vaadata kui hunnikute suunas... mõtle ise, kui palju hullem meil on - hunnikud ja pusad on, a vaadet pole, kuhu pilk hunnikutest mööda libistada :)))

    ReplyDelete
  7. No mina küll ei tea, et meie aias käinud inimesed oleksid kuskil konte murdnud või muidu viga saanud :D
    Uusi peenraid ei kavatse ma ka enam teha, selle üle 10 t ärapaigutamine on suur-suur peavalu

    ReplyDelete
  8. Muld on mõnna!:)
    Mingite muude hunnikute peale lähen ka mina pöördesse, aga muld võib südamerahuga hunnikus olla, sõnnik ja muld...iial ei tea, millal vaja võib minna. Hea pottidesse panna...misiganes

    ReplyDelete
  9. Ohhhh, muld...mõni tassib seda ämbrikaupa...aga oleks 10 tonni, oi seda õnne siis. :D

    ReplyDelete
  10. Oi, Muhedik, sügis on nagu loodud nende hunnikute jaoks. Sa ei kujuta ettegi, millised hunnikud hetkel meie aias on. Aga tuleb ära kannatada helgema tuleviku nimel :)))

    ReplyDelete
  11. Nagu näha, kaastunnet ülearuse huumuse pärast loota ei ole - pigem kergeid kadedusenoote. Vägeva kõrvitsamäe võiks rajada..

    ReplyDelete
  12. võtan vastu üleliigseid musta mulla hunnnikuid :)

    ReplyDelete
  13. Meeste loogikast ongi keeruline aru saada. ja nemad kiruvad naiste mõtlemist ja loogikat (ei tea küll miks?? ;))

    Aga parem must muld, kuskil aianurgas, kus ta ehk väga ei sega vaadet, kui kruusahunnikud eesaias, mida peab kõigile eksponeerima :(

    ReplyDelete
  14. aga see on mõte! kõrvitsamägi! just! :)))

    ReplyDelete
  15. Tii, Sa oled geniaalne:) Ja kõrvitsad jagan Aalujatele:)

    ReplyDelete
  16. Mulle tundub, et see Muhediku Papa on nii väärt ja arukas mees, et küll tema juba teab, mis teeb. Järgmisel aastal ei jõua sa tõenäoliselt tema nutikust ära kiita. Mul ka mullast puudus, just eile tundsin täiega, et üles kaevatud pojengide augud ongi augud ja mulda ei ole kuskilt võtta.

    ReplyDelete
  17. muhedikupapa ON üks väga väärt ja arukas mees, selles ei ole mingit kahtlust!

    ReplyDelete