Monday, May 21, 2012

TRADITSIOONI SÜND

 Kui mingi ettevõtmine korraldatakse esmakordselt, saab tema nimeks üritus.
 Juba kolmas aasta ootavad püsikud Võhma kultuurikeskuses zürii hinnangut
Ürituse kordamisel järgmisel aastal kui see jääb endistesse raamidesse,  võib ta jäädagi viimaseks. Aga kui sellele antakse mingi lisaväärtus ja külastajail lastakse hinnata tõelist kevadet ehk tulpe, on edasiminek paljulubav. Eelmisel aastal korraldati lisaks tulpide väljapanekule esmakordselt ka palju elevust tekitanud püsikute oksjon, mille tulu läks "Kanarbiku" toetuseks. Kõik eelnenu oli kavas ka sel aastal.
 Tänavune 20. mail korraldatu oli kolmas sellelaadne üritus, millest on tänaseks välja kasvanud tõeline traditsioon.
Aga ma ei tea, millest need võhmalaste ajud küll koosnevad :). Hernehirmutiste näitust nagu ka õuna-peedimahla annab ikka välja mõelda. Ja see näitus koos järgneva teise hasartse oksjoniga oli tõesti tore. Hirmutised pidid olema tehtud taaskasutatavatest materjalidest ja vastu pidama vähemalt aasta.
Publiku hinnangul sai esikoha kolisev ja läikiv "Plekkmees"
 Sellised koledamate nägudega tegijad võivad hirmutada ju küll

 Juuli ja August mõtlevad tõsiselt juuli-augusti tähtsale tööle
 Aga sellised lustakamad rõõmsanäolised mammid sobiksid pigem ehk kellegi värava juurde külalisi tervitama kui herneid ehmatama:)



 Lisaks uhketele rõivastele ja kila-kola ehetele oli kasutatud mitmeid erinevaid pakendeid

 Tehtud oli ka hoopis tõsisemat tööd ja mõni hirmutise pähe eksponeeritud töö nägi välja kui tõeline kunstiteos
 või tõeline aiaskulptuur-tuulelipp. See Võhma koolipoiste valmistatud "Hiigellind", kelle tiibade siru-ulatus on üle 1,5 meetri, jääb meile seda järjekordset kaunist ja kuuma (varjus 29,9C) päeva meenutama. Oma kohale asub ta siis kui oleme teda veidi puidukaitsevahendiga tuuninud.

Võhma aiandusselts on lati väga kõrgele tõstnud. Praegu ei suuda küll ette kujutada, mis meid seal järgmisel aastal ootamas on.
Loomulikult ei tulda selliselt ürituselt koju sõprade vastastikku soovitud heade soovide, nägemisenikallide ja taimekastideta.

11 comments:

  1. Jessas, te tarisite selle ju koju! :O :)

    PS. Tulibpilte oleks võind ju ikka rohkem olla. ;)

    ReplyDelete
  2. Hirmutised on väga lahedad. Näha, et autoritel fantaasiat olnud ja ka vaeva nähtud.

    ReplyDelete
  3. Väga lahedad hirmutised ja kindlasti ka väga tore üritus :D

    ReplyDelete
  4. Kirjutan kahe käega alla ja pildid panen ablogisse kohe kui...

    Tore päev oli ja see, et üks väike võib saada suureks ja maailm on jälle ilusam paik!

    ReplyDelete
  5. Kas VÕhma laat oli juba ära? Minuarust oli ta hiljem.Sellisel juhul on mul küll kole kahju. Olen seal igal aastal käinud -see mu vanavanemate sünnikoht!

    ReplyDelete
  6. See tuulelipp on küll äge ja tore mälestus üritusest.

    ReplyDelete
  7. Ei, Võhma Juurikas ehk laat on sügisel, septembris. See oli kevadine püsikupäev, mis siiani pole laadaks mõeldud. Mis nad seal edaspidi korraldavad, ju ei tea.

    ReplyDelete
  8. Kui neid piltidel olevaid hernehirmutisi hirmutisteks nimetada ei saa, siis v6iks nad olla hernekaunistajad v -kallistajad, teine nimi seep2rast, et k2ed kallistamiseks valmis.

    ReplyDelete
  9. tänud sulle Muhedik, et kõigile oma õitsejatele liigid ja sordid lisad! :)
    Ma just püüdsin hakata liikide kaupa taimi blogisse laadima, et tekiks endal ettekujutus, kes seal peenras siis ikka õitsevad...ja tõesti isegi tulbid hakkavad õitsema nii erineval ajal!
    Aga ma vaatan, mis välja tuleb...kõigele lisaks pole ma ju nii tubli blogitaja kui sina...panen neid postitusi siis kui saan...:)
    Preeriaküünlad on nii võrratud minu jaoks...unistan neist juba mitu aastat...:)

    ReplyDelete