Tuesday, May 1, 2012

VARAKEVADEST KEVADESSE

 Tänavu on kevadel aega. Astub ta vaikselt ja tasapisi, aga vääramatult edasi. Veel on aias musta mulda enam kui taimi ja õisi. Tulpidel ja nartsissidel imetlen siiani vaid lehti, aga päris õiteta pole me loomulikult mitte. Hüatsindid on täies õies ja loomulikult peab nende hulgas olema ka sinist, sest meie aias teisiti ei saa. `Delft Blue` on puhta ja särava värvusega lilleke. Lõokannused (Corydalis) on meil muutunud umbrohuks. Nende punast, kollast, valget, sinakat on nii murus, teedel kui peenras ja nad on nii segi, et ma enam ei üritagi neid määrata.
 Arkavad ka puittaimed, enamasti nad ringutavad ja haigutavad veel. Mõned kikka-ja kuslapuud on juba päris lehes, juudapuulehikud pooles lehes, vahtrad (Acer rubrum) õitsevad lehtedeta.
Lehised rohetavad ja lõhnavad
 Sel aastal kõige virgem forsüütia `Freja´ kuldab kogu ümbruse. Ei lugenud talle talvine karm pakane, ka kõik teised sordid on õienuppe maast ladvani täis. Taustal paistab pisut kaskede õrnrohelist.
 Lubasin suure suuga endale liblikasuve, aga see meie praegune tegemine meenutab pigem kanade takus siblimist. Aeg on ilus, aga aed veel mitte. Me tegutseme kogu aeg, hommikust õhtuni. Aga nii nagu kevad, kipuvad need tegemised ka vinduma. Liigume küll sedasi, et üks koht ja siis teine...aga vahepeal on vaja teha midagi tähtsamat ja huvitavamat ja siis jääb ikka midagi kuskilt vahele. Ja siis tuleb ma ei tea, kas väsimus või laiskus või tüdimus peale ja ei taha kohe üldse midagi peale selle unistuste lendlemise. Ja selle, et viimane lumi sulas meil vaid 9 päeva tagasi, olen ma hoopis unustanud.
 Kui ma eile istusin ja põrnitsesin oma mõnemeetrist maasikakasti, kust vaatas vastu igasugune pruun sodi, mõtlesin, et paneks õige kogu kupatusele tule otsa. Ahhh!!! Ma kunagi kuskilt lugesin, et üks mees kasvatab maasikaid sedasi, et ta laotab nende vahele põhu ja kui ülisuured saagid korjatud, paneb oma pool hektarit maasikaid põlema. Vanad lehed, kahjurid ja haigusetekitajad hävitatud, ajavad maasikad kiiresti uued lehed välja. Maa väetatud, tuhk ju mineraalainete rikas, ja järgmise aasta mammutsaakidele alus loodud.
 Õigel aednikul on alati välgumihkel taskus:) ja ega ma enam edasi ei mõelnud, paari minutiga oli mu sodiladu puhas. Pole see mingi kulupõletamine, vaid üks maheaianduse võtteid, alepõllundus hoopis. No nüüd ma ei tea, kas ma põletasin ka õienupud ära, aga seda, kuidas mu eksperiment töötab, on hiljem näha:)
Haaaa! Aga ma sain ikka oma tahtmise ja vähemalt mu selja tagant on vaarikavõsa kadunud :) No ei visanud kõiki taimi välja, osa sai lihtsalt uude kohta kolitud ja väikese tööriistakuuri uksed ka ümber seadistatud. Nüüd veel värv peale ja maad ka nats harida ja siis peaks üks korras kohajupike jälle juures olema ja see paremale jääv suur mustikapõõsas saab ka end kord näitama hakata.
Oma kohta ootavad peale maaharimise seal säärased ja veel mõnesugused ...)
Alanud on ka taimerändude aeg. Muidugi on suur rõõm igast kohalesaabunud postipakist. Aga need hingevärinad ei saa ilmaski vastu sellele, kui see taim, seekord siis üks põnev kibuvits, ulatatakse sulle sooja käe ja naeratuse ja suure kallistuse saatel. Elu on ikka lill ja kevad üks kaunis aeg. Mai ongi käes.

15 comments:

  1. Omakasupüüdlikud tervitused Freiale :)
    ja lõokannustele :)

    Kevad võtab aega jah ja ei tahaks kohe pikemalt kuhugile minna, muidu jääb nägemata see üleminek kõrvadelt lehtedele :)

    Lehis on ikka üks väga ilus puu, ükskõik millisel aastaajal.

    ReplyDelete
  2. Sinu maasika-eksperimendi tulemusi ootan ka huviga! Kuulun minagi ju nende hulka kes heameelega maiustaks aga see pidev sonkimine peenras on tüütu. Mujal ei ole aga maasikapeenras küll.

    ReplyDelete
  3. Ma olen küll kuulnud, et pärast saagi koristamist on maasikapealsete põletamine abiks, aga kevadel on parem kui keegi teine klatsetab seda (nagu mul oleks maasikamaad). Ja forsüütiaid imetlen ka teiste aedadest ja piltidelt. Sellisel põõsal peab ikka vaba ruumi ümber olema, siis ta on ilus. Lõokannuseid mul paar tükki on, kuid mitte parimast soost. Paistab, et mõni järeltulijagi on tekkinud, kuid kui ikka vanemad on lihtrahva hulgast, ega poegadestki printsi pole loota. Vaadates Sinu imelise värviga lõokannust. Peab vist hoopis tavalised võimalikult välja rookima ja paremat seemet importima - kuid seda vist peab kohe külvama?

    ReplyDelete
  4. Sul seal lehised juba nii rohelised! Minu omad alles hakkavad pungitama. Ja forsüütia veel puhta raagus. Ja ometigi läks Teil lumi hiljem kui meil. Aga mis teha - meie ikka vist põhjanabal elame ja teie lõunaosariikides :D

    Aga selles Sul õigus - käes on aasta kõige mõnusam aeg ja mitte ei taha kodunt kuskile kaugemale minna. Mul hakkas2 ndl puhkust - ja ma kavatsen seda täiega nautida!

    ReplyDelete
  5. Tervitus. Ma olen teie blogi juba eelmises aastast alates lugenud. Lugesin lausa algusest peale kuidas teila seal ais kulgenud on. Palju huvitavat ja tarka olen teada saand. Üldse on teie seltskonna blogisid tore ja huvitav lugeda. Ja need vaated mis teila seal on, need on ka ikka väigade ilosad. Eks ma olen ju ka lõuna eestis sündinud inimene ja muule ka kuplid vägagi hingelähedased.
    Eks ma ka üritan seal Pärnal vaikselt asju ajada ja asi ka liigub. Aga eks nii ongi parem, ise ikka teha.
    Jõudu ja jaksu teile, hooaeg on alanud ja nüüd tegemist jagub.

    ReplyDelete
  6. Deia- vaid üks lehis on säärane, teised on alles ärkamas
    Tsiil- ma arvan, et aja edenedes ei jõua Sa neid omakasupüüdlikke enam saata:D
    Kiwamees- kõigepealt aitäh, mul on hea meel kui olen saanud kellelegi veidigi abiks olla. Ja palju jõudu ja edu tühjast tüki tekitamisel!

    ReplyDelete
  7. vaarikad?!?! VAAAAAAARIKAD?!?!?!


    sellest maasikandusest rijutsin omablogis mullu. oleks ise sügiselproovinud,aga mul on puust kõrgpeenar :)))

    meil ka forsüütiaõitseb.

    muldet- no piaagut :)

    ReplyDelete
  8. Trumm:D :D. Oled Sa ikka kaine või said värske õhu mürgituse:)?

    ReplyDelete
  9. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
  10. Õhtast. Täna on kohe nõnna ilus õhta. Sinine taivas ja vaikne ilm.
    Ma olen palju teie kõigi käest abi saanud hääde mõtete näol. Eks see mõtete jagamine ongi edasiviiv jõud. Mitu pead on ikka mitu pead.
    Mul ka küsimus. Ei tea millal hostad tavaliselt "pead tõstma hakkavad"? Ma siin tegin katsetuse rõdul. Mul nimelt siin mingist ajast üks suur lillepott graniidist seintega. Soojustasin selle seest ära ja istutasin hosta sisse. Katsetan, et kas elab talve üle. Ei tea kas mai keskel peaks see juba "elumärke" näitama hakkama? Lillesibulatega läks vähe kehvasti, tulbid talvitusid ilusti, aga krookused läksid ikkagi mädanema. Said kusagilt ikkagi vett peale.
    Kuuks elab meil juba kolmandat aastat rõdul. Häda ei miskit. Ostsime teise jõuludeks. Ma polnud muidu nõus kui, et peab elus olema. Mina "laipa" tuppa ei taha. Mul üldse pole eriti kommet metsast igat taime kaasa vedada, et siis hiljem ära visata. Ka metsa lilli meeldib rohkem metsas kaemas käija. No ei taha neid iga hinnaga tuppa vedada.
    Meil aknalaual juba petuuniat nii kui nii õitsevad, nende ilust juba jagub.

    ReplyDelete
  11. Minu õitsejad on ajast maas - alles ootan, millal hüatsindid ja forsüütia õitsema hakkavad.

    ReplyDelete
  12. Mulle ka meeldib see aeglane kevad. Ei mingeid soojalaineid, mis kohe kõik pauguga ära õitsema paneksid. Lõokannuste osas pean vist papa Muhedikku moosima, et ta mulle mõned kollased ja roosad mättad kõrvale paneks, seni, kuni neid veel võimalik leida on :). Lillat liiki on endal kümnete ruutmeetrite kaupa ja küll on ilus.

    ReplyDelete
  13. Thela- teen seda:)
    Kiwamees- hostad on aeglased ärkajad ja millal see täpselt toimub oleneb ilmadest. Mai keskpaigaks ehk tõesti, aga on juhtunud, et nad hakkavad end näitama alles kuu lõpus ja see on hea, sest nende lehed ju miinuseid ei talu. See leht mu postituses on veidi eksitav, sain uued sordid ja need istuvad pottidega kasvuhoones.
    Ma tegelikult kahtlen selles, et ta potis vastu peab, sest see külmub ikka rohkem kui pinnas, aga kui eksperiment õnnestub, on ju tore.
    Ja mis mändidesse puutub, siis kääbus-mägimändide sortiment on tohutu, kasvukõrgused alates 20 cm-st, haabituselt nii laiuvaid kui püramiide, värvusi samuti väga erinevaid. Ja neid saab ka ise vaos hoida, murdes kevadel kasve lühemaks.

    ReplyDelete
  14. Vaarikad?!?! Kussa nad panid?? Ega ometi kõik mai- või jaanilõkkesse saanud?!?

    ReplyDelete