Päevapilt- rohelust lisandub üha rohkem.
Kevadmagun (Sanguinaria canadensis) `Multiplex`
Kaunis tulp (Tulipa humilis) `China Coral`
õis lähemalt
Kui juba tulbid, siis peab neid palju olema `Red Riding Hood`
Bergenia `Tubby Andrews`, tema kullakirjalised lehed on veel talveunest puhtaks pesemata. Särama lööb ta alles suvel.
Kui teised kukerpuud on väga konkreetse olemisega, siis korea kukerpuu (Berberis koreana) on graatsiliste nõtkete okstega omapärane põõsas. Me oleme igal aastal ära pidanud lõikama alumised, noored oksad, sest vaatamata leebele olekule, on tal nii pikad ja tugevate astlad, et seal lähedal pole muidu võimalik rohida.
Harilik karukell (Pulsatilla vulgaris) `Papageno`
Raotu kolmiklill (Trillium sessile)
Minu tänane leid, polegi vaja kuskile laadale minna:). Jaapani katkujuur (Petasites japonicus var. giganteus) `Nishiki-Buki`
Eile oli üle hulga aja üks tuulevaikne päev, talvesodi sai tuhaks.
Kõik on väga ilus. No katkujuure leht on super. Kirjulehised on üldse erilised pilgupüüdjad.
ReplyDeleteNii armsad trilliumid :)
ReplyDeleteTeil ka vist seal eriti palju vihma pole tulnud nagu meil seal Pärnalgi. Samas tänu sellele, et siin Tallinna on tulnud palju vihma, on isegi sellise jahedusega nagu see kevad, loodus läinud sama roheliseks või isegi kohati rohelisemaks. See põud lõunas hoiabki loodust veel tagasi, vesi onju väga tähtis komponent õigemini tähtsaim.
ReplyDeleteMulle tulpe vaadata meeldib, aga ise ma eriti nendega "jännata" ei viitsi. Mingi väike kogus on ok, aga kümnete kilode kaupa sibulatega jännata ma ei taha. Mulle meeldivad rohkem püsikud, mille pistad maha ja siis lihtsalt aeg ajalt hoolitsed. Samas tulbid on suures "kambas" ilus vaadata. Liiga kirjuks ei tohi teha.
Ma siin uurisin natuke lavendli kohta ja mul tekkis küsimus, et kas see ikka meil kasvab, meil ju seal suht hapu pinnas ja lavendel vist lubjalembene. Eks oleks võimalik küll puutuhaga kohati asja muuta.
Esialgu võiks ju vaid ühe taimega proovida. Kui hapu see pinnas on, mõnikord on rodode tarvis ta isegi veel liiga neutraalsepoolne ja teda oleks vaja veidi hapustadagi. Männile piisab vaid nõrgalt happelisest pinnasest ja lavendel kasvab seal hästi. Tuhaga saab asja muuta küll. Teadma peab seda, et 1 kg tuhka tõstab mulla reaktsiooni 1 ühiku võrra s.t. kui enne oli 6,5, siis peale kg tuhka peaks ta olema 7,5.
ReplyDeleteMa pole ka suur tulbikummardaja, aga päris ilma nendeta ju ka kevadet pole, nii, et mõned kaufmannid meil ikka olemas on. Vihma oleme tõepoolest vähe saanud, aga päris kuivale pole siinne kant ka jäänud.
No näed, kõige olulisem on vahele jäänud. 1 kg tuhka 1 m2-le....:)
ReplyDeleteSee katkujuur pyydis minu pilgu ka kinni:)
ReplyDeleteJa korea kukerpuu.
Lavendel kasvab mul lillepotis, seal on lihtne mulla pH kontrollida ja talveks sobivasse kohta varju panna (kui t2hklavendel elab katte all talve yle, siis prantsuse lavendel (L. stoechas, kui 6ieti m2letan) on kylma6rn, proovitud. Ja kerge, rammus aiamuld v2ikse kruusa-liivalisandiga meeldib talle kyll. Tihke savi aga mitte sugugi. Minu katsete j2rgi v6ib seda 8elda vist k6igi l6hnavate lehtedega taimede, sh maitsetaimede kohta.
Karukellad kõik on väga armsad. Kasvavad küll liiva ja mändide keskel, samuti anemoonid ja lavendel.Isegi pääsusilmad ja mõned käpalised erihoole all. Lupja ja tuhka olen igaks juhuks küll neile kõigile puistanud. Kolmiklill seni proovimata, kuigi ahvatlev. Mul ju juba iga uue asuka jaoks vaja kõvasti kukalt kratsida.
ReplyDeleteRuumipuudus teeb küll leidlikuks, aga ei ole tore. Ongi jälle nii, et mõni asukas otsib uut kodu - just see Kiskjasiili lepa pähe hangitud võlupõõsas on järgmine kandidaat. Kasvab kase all küll vähehaaval, kuid ei pääse ta tagasihoidlikud pintsklikesed kevadel mõjule tulbipuhma taga. Ning sügisvärvi poolest löövad tuhkpuud ta minu aias üle. Need jälle kasvavad ja külvavad väga hästi, kesksuvel ilusamad ka.
See teie tulelõke näeb välja peaaegu nagu tulekahju. No meil linnas selline asi läbi ei läheks. Eelmise jaani ajal, kui jaheduse tõttu sai kesküttekatla alla tuli pandud ja see pisut paksemat suitsu ajas, sõitis maja ette tänavale tuletõrje - üks valvas isik naabrusest oli välja kutsunud.
Maal elamisel on suured eelised:) Noh, kuivad oksad annavad hetkeks sellise suure leegi, aga eks meil ole alati ka veepang ja raudreha igaks juhtumiks varuks
ReplyDeleteVõlupõõsas vajab viljakat mulda ja poolvarju, ma istutasin ta seepärast päikese käest paar aastat tagasi ära.
Rodode hapuvajaduse kohta on viimasel ajal ka arvamusi, et see on ülehinnatud. Aga ega iga pinnas neile ei meeldi küll. Soomlased oma kaljuse aluspõhjaga võivad rodo pikemalt mõtlemata istutada igasse metsaserva. Eestis on kaks võimalust - täiesti või peaaegu täiesti turvas või siis turba- ja metsakõdu lisandiga mändidealune liiv. Mul see teine variant. Katseaeg ei ole veel eriti pikk - neli aastat. Nad tahavad, et pind oleks kobe ja vett läbilaskev. Okaspuu hake väga soovitatav. Või siis mis kätte saab: sammal, (männi)metsa kõdu, männiokkad, tammelehed. Paistab, et savi on kõige halvem neile, samuti ei sobi kuidagi pae-aluspõhi, olgugi see rannamännikus.
ReplyDeleteAinult kaufmannid??? A kuhu sai "Ice Cream" ja "Green Wave"? Ja mõned krousis papagoid...?
ReplyDeleteAga karukell on arrrmas! Ja see valge õis ka!
No mina kiidan siis seda brgeeniat: Tubby Andrew, olen isegi kannatlikult selle sordi ootejärjekorras. Aga tulpide kohapealt kuulun samasse partesisse:).
ReplyDelete@Mrt- igal asjal oma aeg, need Su päringud on hilisemad:)
ReplyDeleteKindlasti ma proovin lavendlit. Ma tegelikult ostsin siin eelmine aasta selle komplekti millega saab määrata mulla ph-d. Sellega mõnes kohas sai siis proovitud, ikka happeline on, kusagil seal 5 kandis. Aga ma pole ju igalt poolt proovinud. Ja ega ma igalpool ka pole kontrollinud.
ReplyDeleteSeal uues kohas ma pole veel ka mõõtnud, aga vaadates alustaimestiku järgi on seal ikka pigem hapu muld. Aga kui võsast jagu saame, tegelikult ka osadest puudest, siis mõõdan ka mõnest kohast.
Mul pigem rododega see jama, et mul seal kohati võib kevadeti liigniiske olla ja on kõll liivane pinnas, aga kuidagi tihke. Seal on väga peene fraktsiooniga. Sellepärast ma ka turvast ja koorepuru lisan. Ja uus koht sai valitud natuke kõrgemal ning teen ka istutused natuke kõrgemale.
See lõke oli tõesti teil vägev. Ma tan ka oma käest kuda vahel lõke lõõmama hakkab. Me eelmine aasta jaanipäev veetsimegi Pärnal lõket tehes. Aga mulle tegelikult tuli meeldib, vahel kohe lausa "hüpnotiseerib". Mitte, et ma mingi püromaan oleks, aga vahel on lihtsalt tulel selline "soojendav" tunne juures.
see kevadmagun on väga ilus! ja tulbid :)
ReplyDeleteja lõke muidugi ka.... mina teatavasti olen püromaan :)
aga rodod kasvavad ka paesel aluspõhjal, kui seal peal on happeline männi-tammemets, kus looduslikult on palju sammalt, kaunis kuldking, ööviiul, põldmari jmt.
@ Elfriide, huvitav teada rodode kohta pae põhjal, kuid siis ehk peab see pealiskiht suht paks olema. Ma olen sellises kohas aeda pidanud, kuid rodosid polnud siis eriti saada ja jäi proovimata. Nojah, pealiskiht oli ka kahtlaselt õhukene. Peaks siis sinna saatma mõne rodo prooviks..
ReplyDeletema ei tea, mul on ca 30-50 cm, mitte rohkem. aga muld ja metsaalune seal pae peal on happelised. ja rodod on "istutatud" suhteliselt maa peale ja juurte peale kuhjatud sedasama metsaalust kõdu ja mulda ja okkaid-tammelehti. juuri nad ju sügavale ei aja. igal kevadel vean neile kärutäite viisi männiokkaid-tammelehti (koos sambla- ja mõningate murujäänustega) peale ja tundub, et nad on rahul. ka sõnajalad tunnevad nende kõrval ennast hästi.
ReplyDelete@Tii- meie ehk kõige kuulsam rodoaed hiigelsuurte õitsvate põõsastega kuulub Mihkel Saarele ja see on samuti paepealses männikus kuskil Keila kandis.
ReplyDeleteJah, Mihkel Saare aiast on palju lugeda ja pilte näha, kui ka ise seal käinud ei ole. A ma ei teadnud, et ta männik on pae peal. Nujah, minu võimalikul katsepolügoonil tuleb paeklibu juba esimese labidalehe liigutamisega vastu. Aga nartsissid kasvasid mis mühises, viska või sibulad niisama üleõla maha ja unusta. Siin nõmmel ei jõua välja mõelda, miks nad kohe üleüldse kasvada ei taha, olgu valguses või varjus. Isegi potiga maasse kaevatuna ja ekstra segatud kasvumullaga tahavad välja minna. Till näiteks ei kasva sellepärast kunagi õitsemiseni, et sipelgad asustavad juuretäid kallale ning taimed kukuvad mingil hetkel lihtsalt ümber. Aga seda ma lihtsalt külvan korduvalt.
ReplyDelete