VIIMANE, ESIMENE JA SUUR-SUUR ÜLLATUS HOOPIS TEISEST OOPERIST

  Lõpuks näitas end ka viimane kääbuskasvuline uustulnuk `Surrounded`, tema on ülemisel fotol. Teised MDB jätkavad veel õitsemist, aga nende portreed on mul eelmistest aastatest olemas ja ühekaupa ma neid enam ei pildistanud
 Suur oli mu üllatus, kui avastasin, et puhkenud on ka esimene kõrgekasvuline aediiris `Wintry Sky` (Keppel 02; HM 04, AM 06; WisterMM 09; Walter MM 10) ja mu mäletamist sai ta eelmisel aastal ka DM, aga selle pean ma üle kontrollima. Ta on väga omapärane amoena-tüüpi õiega iiris. Tavaliselt on neil tumedamad alumised perigoonilehed ja ülemised on heledad, temal on nad puha vastupidi. Ma arvan, et tavaliselt ta nii virk pole, aga see on üks eelmise aasta austraallastest, kes ei jõudnud õitsema minna ja ilmselt on tal veel ajaarvamine sassis.

 Aga siin on midagi väga erilist. Sain hilissügisel imepisikese taime. kevadel käisin mitmed korrad vaatamas, kas ta on talve ikka üle elanud ja jõuab end maa peale punnitada. Arvasin, et ehk paari aasta pärast näen ta õisi. Aga vaata, mis ta täna korraldas, see temp võttis mu lausa ohhetama :). Suureõieline kuldking ( Cypripedium macranthon) `Album`

Puittaimede tume küpsroheline ei sunni end enam imetlema ja vaatama, vaid hakkab muutuma taustaks peatsele Suurele Õitsemisele. Terve aed on täis ootel õienuppe ja - pungi. Head vihma oleks väga vaja.