Sunday, June 7, 2015

PÜSIKUPÄEV

Tartu Botaanikaaiast paremat ega ilusamat aeda Eestis pole. Iga-aastane püsikupäev ainult vääristab seda. I-le panevad viimase täpi kõik need toredad ja armsad inimesed, keda naljalt kuskil nii suurel hulgal koos ei kohta.
Eilsest päevast mul ühtki fotot kahjuks pole, sest nähes juba enne autost väljumist igas ilmakaares vaid säravaid silmi, ununes kaamera sootuks. Soe ilm, veel soojemad inimesed, kellel kõigil ma isegi nimesid ei mäleta (kole lugu küll!), siirad emblemised, õlalepatsutused, käepigistused. Kõik see teeb päeva kordumatuks. Minu arust on see püsikupäev kõige ehtsam sõbrapäev. Kuigi seda veebruarikuist on meie maal laiendatud, on ta siiski vaid armastajaile mõeldud. Aga see juuni alguse oma on see aasta kõige olulisem esimene sõprade suurkogunemise oma. Ja uued taimed sinna juurde vaid üks ilus lisaboonus.
Kõige toredam, et nii lähemad kui kaugemad Aalujad leiavad päeva lõpuks aega meilt läbi hüpata ja siin mõned tunnid veeta. Ja ma loodan südamest, et see jääbki alatiseks nii.
Täna siis hakkasime üle vaatama taimi, keda oli kokku kogunenud kahtlaselt palju. Läksin aeda ju vaid mõnda tellitut ära tooma, sest iga aastaga mu soovide nimekiri justkui peaks kahanema. Aga miskipärast ta kipub hoopis venima kui kummipael. No kas see siin on mõne normaalse inimese tahtmine. Mu taimed pidanuks ära mahtuma sellesse uhkesse kastkäruse.


Tellitud oli mul üks siniste okastega harilik kuusk. Sääraseid sorte ju eriti palju pole
`Waldbrunn`

kuskilt ja mingil kombel haakis ta aga enda külge veel teisegi sinise hariliku kuuse. Ta noored helerohelised võrsed muutuvad veidi vanemaks saades ka sinakateks. Ruumi ju enam nende pisikeste jaoks väga pole ja nii tulebki vist hakata orienteeruma korrusaiale. Kõrgele poogitud palju maad ei vaja :)
`Silbekissen`

Sildistasin, kastsin, sorteerisin istutusalade kaupa. Istutamiseni ei jõudnud, sest väärt kraam lihtsalt vajas veidi silitamist.
Ilm oli väga tuuline ja kui me juba tuulevarjus olime, jõudsime lõpuks selleni, et inventeerisime ka kõik pottides talvitunud. Asi on päris katastroofiline, neid on ikkagi veel niiiiiii palju ja neist enamus tuleb maha istutada. Aga talvitunud ja pikkust ja laiust on nad tänu hellitamisele kenasti juurde võtnud. Kadusid oli vaid 2 potikest ja ma isegi ei tea, kes need olid, sest etikette neil taimedel polnud.
Vaid paar taime, kes on veel pisikesed, tuleb ümber potistada. Kahtlasi oli 3, aga neid jootsime me täna rohelise kokteiliga, mis köögiviljadega tegi küll imet.
Tänase päeva suur rõõm on siiski valgeks osutunud põõsaspojeng, kes pisikesest taimekesest on meie aias kasvanud 2009.aastast ja läks nüüd esmakordselt õitsema. Nupp näitas tal nii intensiivset roosat, et valgele enam lootust polnudki.


Täiendatud 08.06.
Täna alustasime istutamisega. Kõigepealt võtsime ette varjutaimed. Kodu said endale mägi-võlupõõsas, keda me siis õiges kohas kasvatada ei osanud, kui Eestis temast veel midagi ei teatud. Loodetavasti veab sel uuel paremini. Üks ilus võsaülane ja pisike nimetu, aga imeilus sõnajalg on ka maas. Ja seda jaapani roheõit meil veel polnudki

Vaatame, kuhu me õhtupoolikul liigume, aga istutamismaraton jätkub kindlasti
Tegin ka olnutest mõned pildid, aga need jäävad järgmiseks korraks. Aga seda küll ei raatsi näitamata jätta. Sõnajalad on kõik ilusad, üks parem kui teine, aga astelsõnajalad (Polystichum) on minu jaoks need kõige-kõige
`Plumosum Densum`


`Frohburg` oma pidurüüs on samuti praegu see kõige-kõige :)


7 comments:

  1. Kuidagi kahtlaselt palju küll on neid taimi :)See võtab viimasegi lootuse, et ehk kunagi saab juba väga vähesega läbi, et paar udupeent hooajal või nii :D aga sellised üllatused on nii toredad, alles eile ju rääkisid, et tuleb roosa õis :)

    ReplyDelete
  2. Ka mul oli põnev õhtupoolik eile uute potikestega. See on jah, mingi võluwärk, et arvad justnagu kõike näinud olevat ja siis trah!...botaia letist leidsin neli ahvatist kivila jaoks ja kõrvalt veel kaks seninägematut. Ning tõeline üllatus Botaias oli mulle piibetäht, kelle pilti olin näinud, kuid reaalis on see õis ikka nii lumivalge ja habras.
    Rääkimata erabotaedadest, mis kõik vahepeal laienenud ja muutunud olid. Nii palju sõnajalgu kui teie sõnajalametsas, ei ole ma kunagi kusagil näinud.:) Millised vormid, millised lehepitsid...Väga kaunis taimeliik.:)

    ReplyDelete
  3. Tartu BA uued projektid on väga põnevad ja viimistletud. Seda arengut seal on väga põnev jälgida. Ja armas paik on ta minu jaoks juba kooliajast.

    ReplyDelete
  4. Botaanikaaias töötab mitu oma ala fanaatikut. Eraaedades kahjuks aednikul on tihti ainult oma pere jõud ja kyllaltki piiratud aeg ja raha kasutada, kuigi teadmisi ja ideid jätkuks palju rohkemaks. Aga kui toredad omad näod kõigil neil aedadel on.
    Aedniku omandamiskirg on kuulus asi :)
    Kui te tunnete, et vajate abikäsi, kuulutage aga julgelt uued talgud välja. Muidugi on teie aias lõike, mida peab kohtlema väga ettevaatlikult, aga vähemalt mina kyll leiaks yhe vaba päeva haruldase tööpraktika tarbeks. Yhe iirisejuurika nimel, mille te juba lahkelt ulatasite, olen nõus enamaks kui kergeks tunniseks mururiisumiseks :)

    ReplyDelete
  5. Oh, nii põnev. Jõuaks mina ka kunagi sinna.

    ReplyDelete
  6. oh millised uued numpsikud!

    aga kas keegi teist juba julges proovida seda uut peent kasti laiaks istuda? :) kuidas õnnestus?

    ReplyDelete
  7. Kasti laiaks istumine mitme tunni jooksul korda ei läinud :)

    ReplyDelete