SUVI TULI ŠAMPUSEGA

Eilne päikeseline ja peaaegu tuulevaikne päev oli tõeliselt suvine. Aed on jaheda kevadega tänavu ülilopsakas. Mulle hakkab tunduma, et ses suureks kasvanud aias oleme meie ise muutunud kääbusteks :).
Mida kõike pole sel kevadel olnud. Tuuli ja torme, vihma ja rahet, külma ja sooja, udu ja päikest. Virisesime, mis virisesime, aga õitsemine oli ilus ja pikk, uusi taimi parasjagu ja üht-teist jõudis valmis ka saada.
 Aga praegu lõhnab ja õitseb, kalad löövad lupsu, konnad ruigavad ja linnud....Suvi, suvi!

Puhasvalget ja sinist

Vallatut roosat

ja südasuvist lõõskavat punast

Kulda ja karda

Rohelist ja rohelust

Vanu ja uusi.
Esmakordselt õitsev põõsalaps- Sargenti lodjapuu `Onondaga`

Eilse päeva tipphetked saabusid koos külalistega, nii etteplaneeritute ammustega kui etteplaneerimatute uute sõpradega. Aga aiarahvas sobib alati kokku, seda enam, et kuskilt on ikka kõik juba kõigiga tuttavad. Nii rõõmsameelset, ühtmoodi hingavat ja mõtlevat seltskonda me aias suve vastu võtmas pole varem olnudki. Teistel aegadel on sääraseid kogunemisi olnud küll ja rohkem. Aiatiir oli seekord pikk ja põhjalik, isegi pargipool vaadati üle. Aga kõige naljakam kogu loo juures on see, et näitamata jäi suurele seltskonnale meie kääbuskuuskede kollektsioon ehk siis äsja lõpetatud Suur Kevadprojekt :D
 Ega mul aega vaadata polnud, mispidi see kaamera käes on, sestap see maakera veidi upakil ongi, aga ega sest midagi.
Sinise jõe lainetus pakkus huvi päris pikalt

Sume suveõhtu sai imekiiresti otsa. Hämara hakul, kohe külaliste lahkudes hakkas tibama ja öösel kallas kui kosest.
Tänaseks pestud aed oleks justkui veel suuremaks ja külluslikumaks kasvanud. Ja need paganama rohked rohundid ka. Nüüd ei teagi, kas peale pühi peab alustama naadi või mõne muu säärase peletise hävitamisega või hoopis tuleks maha istutada kõik, mis pottides, et nad sügiseks ikka suureks saaksid.
Aga täna oli Muhedikupapa põhiline tööriist saag. Homsesse tulle lähevad mõlemad `Granatnajad`. Kui aias on Teadmanaine, kes kinnitab su kartusi, et tegemist on viirusega, siis enam mingit halastust olla ei saa. Kahju muidugi, et suured, näiliselt elujõulised puud tuleb maha võtta, aga need igasugu taimemahlade imejad kannaksid häda vaid edasi. Õnneks on muu aed koledatest tõbedest puhas. Kui juba saag ja oksakäärid, siis korrastasime veidi üht kunagi jäneste näritud vahtrapuud, kelle tüvi oli päris võsas ja ka üks `Bullata` sai veidi korrektsemaks. Ka pargis tahavad mõned puud veidi harimist.
Ilusat jaaniaega kõigile!