Sunday, September 29, 2013

SÕNAJALAPEREKOND DRYOPTERIS

on üks omapärane sõnajalapere selles mõttes, et ladinakeelne dryopteris tähendab sõnajalga ja nii nimetatakse teda ka eesti keeles. See tekitab kogu eestikeelses sõnajalanduses  teatava segaduse, kasutame me sama nimetust sõnajalgade üldnimetusena, antud juhul ka perenimena.  Kui veel mõelda, et kogu dryopterise perekond koosneb 225 liigist ja neil igal on oma eestikeelne nimi, mis tuleks ära õppida, pole sellel minu jaoks mingit mõtet. Dryopterisega on lihtsam suhelda ladina keeles, nii saavad temast õigesti aru kõik  maailma aednikud,. Eestikeelse nimetuse võib vajaduse korral alati üles leida.
Dryopterised on tõelised maailmakodanikud, erinevaid liike võib kohata kogu põhjapoolkeral ja lähistroopikas. Peamiselt kasvavad nad maapinnal, aga nende hulgas on ka kaljutaimi. Eesti on 5 liigi kasvukohaks. Sõnajalaperekondadest on välimuselt kõige sarnasemad dryopterised ja naistesõnajalad (Athyrium). Neid on päris lihtne omavahel segi ajada. Teised perekonnad on enamasti ikkagi üksteisest selgelt eristuvad.
Dryopteris affinis syn. D.pseudomas Meelis-sõnajalg. I.k. golden shield fern jpt. Esmapilgul maarjasõnajalaga väga sarnane sõnajalg on väga suure levialaga. Kasvab ühtviisi hästi kogu Euroopas, Kaukaasias, Türgis, Iraanis ja PÕhja-Aafrika varjulistes niisketes metsades. Suure varieeruvuse tõttu on ta väga armastatud aiasõnajalg ja temast on aretatud palju huvitavaid sorte.
Dryopteris affinis `Crista the King``
Dryopteris affinis `Cristata Capitata`- suur taim sai transpordil veidi räsida.


Dryopteris carthusiana syn. D.spinulosa Ohtene sõnajalg. I.k. spinulosa wood fern. Levikualad kogu Euroopas, Põhja Ameerikas, Lääne-Siberis ja Kaukaasias. On ka meie metsade üks levinumaid sõnajalgu. Vähenõudlik ja hästi kohanev liik, leppides ka kuivema pinnase ja päikeselisema kasvukohaga.



Dryopteris cristata syn. Polypodium cristatum Suga-sõnajalg. I.k. crested wood fern. Levinud kogu Euroopas, Eestis peamiselt rabastuvais metsades. Teda on leitud ka Lääne-Siberis ja Põhja Ameerikas



Dryopteris clintoniana, eestikeelne nimetus puudub. Ilmselt on see seotud asjaoluga, et paljud asjatundjad ei pea teda omaette liigiks, vaid liikidevaheliseks hübriidiks. Seetõttu on üsna levinud sünonüümina ka Dryopteris cristata var. clintoniana. Levinud Põhja-Ameerika kirdeosas. Kõige paremini kasvab täisvarjus, niiskel huumusrikkal pinnasel.



Dryopteris dilatata  syn. D.austriaca -Austria sõnajalg. I.k. broad buckler fern või broad shield fern. Kasvukohad kogu Euroopas. Liik on ilusate pikkade jalgadega hea rühiga sõnajalg

Dryopteris dilatata `Stansfieldii` Olin selle kauni udupea kogemata  paigutanud naistesõnajalgade hulka, parandasin vea.



Dryopteris erythrosora syn. Aspidium erythrosorum -Punaloor-sõnajalg  Ida-Aasiast-Jaapanist, Hiinast, Taivanilt- pool-või täisvarjulistelt niiskemapoolsetelt viljakatest mägimetsadest  pärit talvehaljast sõnajalga kutsutakse i.k. Japanese shield fern.  Punaloor-sõnajalg on väga tundlik pinnase läbikuivamise suhtes. Tema omapäraks on üksikute lehtede värvumine kogu kasvuperioodi jooksul oranzikaks või vaskpunasteks.



Dryopteris filix-mas Maarjasõnajalg. I.k. male fern. Meile kõigile tuntud, paljude legendidega seotud maarjasõnajalg on laialdase levikuga, kasvades kõikjal Euroopas,Aasias, Põhja-Aafrikas, Põhja-ja Lõuna-Ameerikas. Tal on looduses palju erinevaid teisendeid ja vorme, seetõttu hinnatakse teda ka sordiaretuses. Eelistab vähemalt poolvarju,  päikesepaistelistel ( üle 2 t päevas) ta kasv kängub.


Pitsiline Dryopteris filix-mas `Linearis`


Dryopteris lepidopoda, eestikeelne nimetus puudub. Kõige paremini iseloomustab seda Hiinas, Taivanil ja Himaalajas poolvarjus kasvavat sõnajalga inglisekeelne sunset fern, kevadel on ta noored lehed roosad kuni helepunased.

Muidugi, kõik nad on praegu veel pisikesed ega näita oma tõelist välimust. Ka pildistamisega olen veidi hiljaks jäänud. Osa liike/sorte pole enam fotogeenilised, aga nad on mul vähemalt osaliseltki reas.

5 comments:

  1. Olen armunud teie varjuaeda. Imeline!
    Ja need sõnajalad...tunne nagu läheks ajas tagasi, kus olid sõnajalad suured-suured. Ja Sinu peenras, kui nad on ükskord suuremad, siis ka kindlasti väga müstiline vaatepilt.

    ReplyDelete
  2. On, on fotogeenilised!
    Ilusad graafilised taimed, rõõm oleks neid joonistada. (Maria K ehk valab minu teostamata unistused ja ideed tinti ja paberisse!)

    ReplyDelete
  3. Terve teadus! Meil aias on umbes kolm sorti sõnajalgu ja nendegi nime ei tea. Nii et arenemisruumi on veel oi kui palju! Suured tänud!

    ReplyDelete
  4. Sõnajalgade juures on minu meelest kõige võluvam see kuidas nad oma lehe lahti teevad. Kevadel neid võibki vaatama jääda, ka neid kõige tavalisemaid.

    ReplyDelete