JAH, ILMA NAISTETA ON KURB MAAILM

Küllap seepärast ongi põnevasse sõnajalgade sugukonda võetud ka naistesõnajalgade (Athyrium), i.k Lady fern, arvukas, üle 180 liigiline, peamiselt  end põhjapoolkeral sisseseadnud perekond. Kuid ka Aafrika pole päris naisteta ning meiegi võime harilikku naistesõnajalga (Athyrium filix-femina) kohata oma metsades päris tihti.
Looduses on naistesõnajalg üsna varieeruva välimusega, ta on ammustest aegadest äratanud huvi sordiaretajate hulgas ja praegu teatakse sorte üle 200. Kõik nad on, nagu naised ikka, väga ilusad, üksteisest täiesti erineva välimusega, veidi edevad taimed. Meie varjuaias elavad sellised harilikud naistesõnajalad
`Frizelliae` oleks justkui pärlitest kokkulükitud

`Corymbifera` on armsa olemisega õrnake, kes kutsub alati end paitama. Kuigi veel pisike, pole ma näinud ühtki inimest, kest temast kükitamata mööduks

`Lady in Red` on hoopis tõsisema olekuga tegelane

`Victoriae` väga huvitavate  harunenud lehetippudega sort.

Ka pitsilisem `Vernoniae` on veidi rullikeerdunud lehtega

`Angustata Capitata` ei meenuta enam millegagi oma esivanemaid

`Red Stipe` on ehk kõige sõnajalalikuma välimusega

`Plumosum Percristatum`

Nipponi naistesõnajalga (Athyrium niponicum) kutsutakse oma kodumaal Jaapanis ja Koreas hinnalist kangast meenutava lehemustri tõttu brokaatsõnajalaks. I.k. Japanese painted fern. Nemad vajavad värvumiseks valgust ega sobi seetõttu täisvarjulisse kasvukohta
`Metallicum` syn. A.niponicum `Pictum`

`Red Beauty`

`Silver Falls`

Kõrv-naistesõnajalg (Athyrium otophorum), i.k. eared lady fern, mõnikord ka auriculate lady fern, on samuti pärit Jaapanist, kus kasvab varjulistes metsades
`Red Beauty` on ilmselt saanud oma nime tumepunaste leherootsude järgi