KES ELAB METSA SEES? RAUNJALG

Raunjala (Asplenium) suur perekond koosneb 720 liigist.  Kõige enam leidub ta liike troopikas ja subtroopikas. Nad võivad kasvada mullapinnas, kaljupragudes või teistel taimedel.
Raunjalga leidub looduslikult ka Eestis, kuid nende kasvukohti ei avalikustata. Nii kuuluvad põhja-raunjalg (S.septentrionale) ja rohe-raunjalg (A.viride) äärmiselt ohustatud I kat. kaitsealuste taimede hulka, keda ei või looduses isegi pildistada, rääkimata muudest toimingutest.
Pruun- raunjalg (A.trichomanes) ja müür-raunjalg (A.ruta-muraria) kuuluvad ohustatud liikidena II kat. kaitsealuste taimede hulka.
Kuigi kõik eelnimetatud võiksid väga edukalt kasvada ka aedades, on nende väljakaevamine loodusest mõeldamatu ning eoste või taimede muretsemiseks tuleks kasutada legaalseid teid.
Kõige sagedamini kasvatatakse aedades keel-raunjalga (Asplenium scolopendrium, vana nimega, mis praegu on kasutusel sünanüümina, Phyllitis scolopendrium, i.k. hart´s tongue fern. Ta  kasvab looduslikult kõikjal Euroopas, Jaapanis, Põhja-Aafrikas ja Põhja-Ameerikas niisketes mägimetsades lubjarikastel muldadel või lubjakivide vahel. Kuigi tema tumerohelised kuni 60 cm pikkused ja kuni 6 cm laiused nahkrihmu meenutavad lehed näivad igihaljastena, on ta meil siiski talvehaljas sõnajalg. Talvel lumega koledaks muutunud lehed vahetuvad kevadel noorte vastu. Keel-raunjala lehed kasvavad  huvitava tiheda kimbupuntra või korrektse lehtrina püstiselt. Ta vajab niiskemat, viljakat, aluselist kasvupinnast ja varjulist kasvukohta. Päikeses saavad ta lehed inetuid põletusi. Ka omapärase ehitusega raunjalg on sõnajalg, keda on võimatu segi ajada teiste sõnajalaperedega.
Inglismaal on sõnajalad väga armastatud aiataimed ning seal tegeldakse juba üle 100 aasta nende paljundamise ja sordiaretusega. Keel-raunjalast on saadud väga põnevaid ja üksteisest eristuvaid vorme. Ühe külvi ajal võib saada aga ka suhteliselt sarnaseid, kuid siiski erineva välimusega taimi, kellest üksikisendeile sageli ei pandagi nime, vaid ühendatakse nad ühte kindlasse gruppi (group) ja seetõttu on kõik need cristatumid, cristatad, crispumid ja ramo-cristatumid asjaarmastaja jaoks üks segane värk :)

Keel-raunjalg (A.scolopendrium) `Angustifolia` on liigist tugevamate, veidi lühemate, väga läikivate  kuni 40cm pikkuste ja 3-4 cm laiuste lehtedega vorm

Keel-raunjalg (A.scolopendrium)` Spiralis` on omapäraste oma keskroo ümber spiraalselt keerdunud lehtedega.  Tema kõrval kasvab sama seeria aretisi, mida võiks nimetada poolspiraalseteks, sest keerdumine pole nii täielik ja iseloomulik kui sordil

Keel-raunjalg (A.scolopendrium) `Crispum`, keda rahvakeeles hellitavalt ka Victoria kraeks kutsutakse

Peenlainelise leheservaga keel-raunjalg (A.scolopendrium) `Marginatum`

Madalama kasvuga keel-raunjalg (A.scolopendrium) `Cristatum`, mõnel pool ka `Crispum Cristatum`, ka `Sagittatum` kasvab umbes 45 cm kõrguseks.

Väga omapäraste, suhteliselt lühikeste, tipust teritunud ja kergelt laineliste servadega, pisut keerduvate lehtedega keel-raunjala madalam vorm

Pisemaid keel-raunjalgu on meil veel mitmeid, kuid nad vajavad enda näitamiseks veidi aega