Kevadine lumi, mida mitu korda järjest maha sadas, on sulanud. Aga talvine kasukas vedeleb meil vaatamata päikesele kohati ikka veel päris paksult maas. Mõnes kohas on maa niipalju tahenenud, et saab alustada esmaste korrastustöödega. Kobestamiseks pinnas veel valmis pole, kleepus kõpla külge. Jagasime aia mõttes viieks suuremaks tsooniks ja alustasime täna prahi koristamist ja põõsaste lõikust. Viieks seepärast, et siis peaks ehk nädalaga aiale juba mingi näo ette saama. Täna kasutasime lõikumiseks kaht sorti oksakääre, pisemaid aiakääre, hekilõikurit ja mootorsaagi:) Nii väikselt alalt kogunes nii hiiglama palju sodi, et see on alusa uskumatu. Meie ise küll sügisel oma aeda sügisel nii lohakile ei jätnud, nägi teine täiesti ontlik välja:) Tugeva tuule pärast reha lehtede kokkuriisumiseks kasutada ei saanud.
Hostade juurde veel niipea ei pääse
Ka jääminekuni on veel aega. Kui hoolega vaadata, on näha, et mu iiristeala on veel üleni lumes.
Pisike veesilm on samuti veel jääs ja kolmas nii paksus lumes, et teda pole mõtet pildistadagi, koos temaga on aed vaid üks suur valge väli. Isegi kiviktaimla on veel/jälle lumes.
Midagi on ikka lumest paremat ka. Maja põhjakülg on tükk aega varem sulanud kui päikese käes olevad kohad ja terve see pisike väli on meil täis tipitud erinevaid värvi krookusi. Ma ei teagi, kas kollased on kõige virgemad või on teised värvid maitsenud hiirtele. Sordinimesid neil ma pole vajalikuks pidanud meeles hoida.
Võrkiiris `Joyce`. Nendega on nüüd niisugune lugu, et see eestikeelne nimetus on pisut eksitav. Botaanikud-süstemaatikud eraldasid sibuliirised suurest iiriste perekonnast ja endise ladinakeelse nimetuse Iris reticulata asemel kannab see nüüd täiesti omaette perekonnana nimetust Iridodictyum. Eestikeelset nimetust ilmselt keegi praegu muutma ei hakka ja ega üks aednik nii väga teaduslikuks ei peagi muutuma. Lihtsalt hea on teada, kuidas asjad vaatamata nimetusele tegelikult on.
Võsund-merendera on enamusele aiapidajatest veidi võõram sibullill, aga oma särava värvi tõttu vääriks küll hoopis suuremat tähelepanu. Aias paistab ta hoopis kaugemale kui teised madalakasvulised sibulliled, häda on vaid tema suhteliselt aeglases paljunemises. Meil on ta küll pea paarkümmend aastat olemas ja selle ajaga on ühest sibulast kasvanud vaid tosin sibulat.
Kasvuhoones katteloori all kasvavad mis mühin salat ja spinat. Külma eest leidsid seal peidupaiga eile potistatud ja koos pottidega maasse kaevatud uued hostad. Sinised karukellad hakkavad end seal pottides samuti maailmale näitama. Teised uudistaimed k.a. ´Wim`s Red` on veel kuskil küla peal:), aga nii heades kätes, et halb neil ei tohiks seal küll olla. Aitäh, Thela! Täna vaatasin "Hortese" reklaami ja avastasin, et seal on südamemurdjaid veel üksjagu. Ei teagi, kas see on hea või halb, et ta mul siin naabriks pole. Kui väga kripeldama hakkab, hõikan veelkord kedagi appi :D
Hostade juurde veel niipea ei pääse
Ka jääminekuni on veel aega. Kui hoolega vaadata, on näha, et mu iiristeala on veel üleni lumes.
Pisike veesilm on samuti veel jääs ja kolmas nii paksus lumes, et teda pole mõtet pildistadagi, koos temaga on aed vaid üks suur valge väli. Isegi kiviktaimla on veel/jälle lumes.
Midagi on ikka lumest paremat ka. Maja põhjakülg on tükk aega varem sulanud kui päikese käes olevad kohad ja terve see pisike väli on meil täis tipitud erinevaid värvi krookusi. Ma ei teagi, kas kollased on kõige virgemad või on teised värvid maitsenud hiirtele. Sordinimesid neil ma pole vajalikuks pidanud meeles hoida.
Võrkiiris `Joyce`. Nendega on nüüd niisugune lugu, et see eestikeelne nimetus on pisut eksitav. Botaanikud-süstemaatikud eraldasid sibuliirised suurest iiriste perekonnast ja endise ladinakeelse nimetuse Iris reticulata asemel kannab see nüüd täiesti omaette perekonnana nimetust Iridodictyum. Eestikeelset nimetust ilmselt keegi praegu muutma ei hakka ja ega üks aednik nii väga teaduslikuks ei peagi muutuma. Lihtsalt hea on teada, kuidas asjad vaatamata nimetusele tegelikult on.
Võsund-merendera on enamusele aiapidajatest veidi võõram sibullill, aga oma särava värvi tõttu vääriks küll hoopis suuremat tähelepanu. Aias paistab ta hoopis kaugemale kui teised madalakasvulised sibulliled, häda on vaid tema suhteliselt aeglases paljunemises. Meil on ta küll pea paarkümmend aastat olemas ja selle ajaga on ühest sibulast kasvanud vaid tosin sibulat.
Kasvuhoones katteloori all kasvavad mis mühin salat ja spinat. Külma eest leidsid seal peidupaiga eile potistatud ja koos pottidega maasse kaevatud uued hostad. Sinised karukellad hakkavad end seal pottides samuti maailmale näitama. Teised uudistaimed k.a. ´Wim`s Red` on veel kuskil küla peal:), aga nii heades kätes, et halb neil ei tohiks seal küll olla. Aitäh, Thela! Täna vaatasin "Hortese" reklaami ja avastasin, et seal on südamemurdjaid veel üksjagu. Ei teagi, kas see on hea või halb, et ta mul siin naabriks pole. Kui väga kripeldama hakkab, hõikan veelkord kedagi appi :D
Jajaa, ilusad väikesed sibullilled murus või noh, kohas kus muru praegu pole. Lemmik vaatepilt aga minu aias on sinnani veel aega, ohh.
ReplyDeleteAga jõudu rabelemisega aias! Meie alustasime ka täna jälle uuesti, no niiiii kisub aeda!
Meil tiik juba kenasti jäävaba. Isegi see vahepealne talv ei pannud jääd talle peale tagasi.
ReplyDeleteJa röövliplika on meie muru kah krookuseid täistoppinud + siis hiired või mutid on neid mööda aeda laiali vedanud. Aga peris kena on :). Meil siin maa veel nii märg, et ei kannata rehaga peale minna - aga sodiga kavatsen kah ndl vahetusel algust teha. Ei tea jah, kust seda talvega nii palju koguneb :)
Kollane krookus paistabki just kaugelt silma, ilus! Loodetavasti kerkib maast ikka teisi värve ka veel. Merendera on ka tore ja on veelgi neid väikeseid, mis olemas võiksid olla.
ReplyDeleteTeisest vallast - mitmed kurdavad lumeroosi talvitumise üle, ma märkasin ka, et mu tavalisel mustal lumeroosil keskelt osa õisi nagu ära haudunud - hirmpalju on neid pea maapinnal. Kuidas sa talvitad lumeroose, kas jätad vanad lehed külge sügisel?
Nii armsad on need säravad värviterad kulu-murus.
ReplyDeletekollane, kollane, kollane!
ReplyDelete:)
Kas need võrkiirised on peenras või ka murus (puulehed seal ümber, puu all?) ja kui murus, siis kuidas nad seal vastu peavad - paljunevad ka?
ReplyDeleteSuur aed = palju risu, ütleks vana indiaanlane :(. Ma juba varem tõdesin, et keegi käib risu lume alla sokutamas.
ReplyDeleteKui seal Horteses miski veel kipitama jäi, anna aga teada, hiljem üks toomine :D.
Merendera on tõesti ilus. Jätan meelde, kui kuskil mööda ilma konnates otsa juhtun.
Võrkiirised on mul siin ja seal, peavad ka murus hästi vastu.
ReplyDelete