Eile alustati siis ka meie väljakaevamisega. Suurelt maanteel pöörati siia kruusateele kella 17 paiku, meieni jõuti alles umbes 23.30. Ja seda maakest oli ju vaid 1,8 km. Vaatasin seda rasketehnika tulekut.... Olen siin ka varem näinud nii lumesadu kui tuisku, aga midagi niisugust nägin küll esmakordselt. Tee teise, järvepoolsesse otsa jõuti hommikuks. Sahad, kopad - osa lund tõsteti, osa lund lükati vastas põllule. Meie kuuriesist 50m2 parkimisplatsi tõsteti puhtaks umbes 2 tundi. Rohkem kui poole kolmeni ei viitsinud vaadata, aga ka see oli elamus.
Täna on siit 2 korda läbi läinud suur sahk ja nüüdsama väike kopaga traktor, millega ikka veel tõstetakse lund teelt ära põllule. Kohe- kohe on pime, sain veel need 2 klõpsu ära teha. Lumevallid tee ääres on pea traktori ratta kõrgused. Tavaliselt on näha, et tee on meie krundi piirdest veidi kõrgemal. Nüüd on sellest saanud sügav kanal.
Siiapoole tõsteti vaid osa kuuriesise lund. Enamus on üle tee põllul. Minul üle nende vallide täna ei õnnestunud ronida, et pildistada seda, mis teisele poole jääb.Karm värk.
Karm värk jah. Ja au nendele meestele, kes ööl ja päeval seda tööd tegid. Kerge neil igatahes polnud.
ReplyDeleteEndale jääb siiski mälupilt missugune.
Tallinnas sajab jäidet.
võimsad lumemäed! Tallinnas sajab jäidet jah!
ReplyDeleteSiin põhjarannikul sajab ka seni ikka pigem lund, mitte vihma. Aga ilmateade ei halasta - homne-ülehomne 7 soojakraadi püsib ennustustes kaljukindlalt :o(
ReplyDeleteMinu meelest on need soojakraadid hoopis karm. Oeh, kohe õnnetuks teeb, sulab vist ära kogu see ilus kraam!
ReplyDeleteAga ma tulin Sulle, Muhedik, ûtlema, et kleepisin Su taeva kokku ja riputasin "Tavalisse üles
Mõtlen ja mõtlen siin sellele asjale ja ausalt öeldes ei suuda ettegi kujutada, et kopaga teed lumest puhtaks tõstetakse.
ReplyDeleteTegelikult oli mul lapsena unistus küll, et lumi sajaks meie aknani (tookord elasin väga kõrgel 1. korrusel, keldrikorrus oli vaid veidike maa sees) ja siis kooli ja poodi minekuks kaevataks sinna lume alla käigud, nagu hiirtel. Aga tõelisuseks pole see unistus (õnneks!) saanud.
njahh, ma pole ka näinud, et kopaga teed lumest tühjaks tõstetakse. ma ikka mõtlen, et huvitav, kuidas inimesed vanasti elasid ja toime tulid. ilmselt me oleme mugavusega nii harjunud ja närvuks jäänud. ma mäletan ju isegi, kuidas veel ca 20 a tagasi sai talvel maale mindud - bussiga! ja siis jalgsi läbi tuisu ülesmäge ca 800 m marssida - ja ei mingit tee lahtiajamist tollal! panime vitsad teeraja k'rvale, et järgmisel korral astuks juba sissetallatud kohta, raja kõrval vajus vööni lumme. kohale jõudsime, siis maja oli külm, kähku tuli pliidi alla, varsti sai köök soojaks ja kuuma teed. ja polnud häda miskit, läksime veel suusatama ja kelgutama.. aga nüüd... 20 cm lund ja häda käes (ma nii üldiselt)... tegelt on üsna lõbus lund rookida :)... kuigi siukest kogust muidugi mitte. aga noh, lumevangis ju nii haruharva, et see on pigem nagu seiklus.
ReplyDeletekunagi ammu mu vend töötas lumesaha juhina - ma mäletan ühte tuisku tartus, kus tuiskas ja sadas vahetpidamata ja lumetehnika juhid olid järjest üle 48 h roolis... koju tuli ta siis lõpuks nagu zombi ja jäi söögilaua taha magama :)
ReplyDeleteja päris vanasti, kui polnud mingeid suuri ja võimsaid sahku, siis tuli ju maal ikka loomad talitada ja piim vedada - seda sai ree ja hobusega küll, kuid ka ainult siis, kui mingigi tee oli olemas. ja vesi oli õues kaevus, kust tuli ämbritega tuua... ja üldse :)
Seiklus jah. Muidu lähebki inimene loiuks ja mõte enam hästi ei liigu. Peab ikka mingi virgutus olema. Ja kes ütles, et inimesed on närvuks läinud või virisenud. Meie küll mitte. Pajatasin lihtsalt sellest, mis oli. Ja elame me tõesti niisuguseks kohas, kus kõike saame täiega- kui lumi ja tuisk, sii lumi ja tuisk, kõige ehtsam ja hullem, kui põud, siis ikka nagu kõrbes ja kui vett, siis ka nii, et jagub aastateks.
ReplyDeleteAga need maalkäigud jah - olid ka elamus. Polnud küll pikk maa, veidi üle 2 km bussi pealt tulla, söögi- ja riidekotid ja lapsed käe otsas, mõni süles. Harva kui keegi bussis istetki suvatses pakkuda. Aga pole kunagi harjunud pirisema, seepärast ongi meil nüüd siin see kodu. Nüüdki tean, et inimesed tulid siin tuisuga, tõesti omamoodi jubeda 15 km jalgsi koju, sest bussid olid lumes ja ei virisenud. Mõnel linnas vaja 300 m jala tööle minna ja karjub nii, et kisa taevani. Julgen seepärast nii kirjutada, et olen ise kaua linnas elanud.
Kuna see on ainus kuhu nuuksuma pääsesin, siis teen lühidalt - elus, terve, elektriga, ei ole lumevangis, endiselt lobisemishimuline, aga põhjus Norby oma müstilise ühendusega. Kuni 1.dets. on nagu ta on, peale selle pole üldse - ütlesin lepingu üles. Ülejääva raha eest tellin parem koerale teemanditega kaelarihma :)
ReplyDeleteHiline
parool: hafazoll
Hiline, kirjutasin ka Sulle sama kommentaari. ma ei tea, kumba Sa lugeda saad. Minu internetiühendus on Kõu ja on väga normaalne. Vaja on ainult see lauagarnituur osta, mobiilne on nõrk ja aeglane. Kiirus normaalne, kõik kohad kättesaadavad. On Skype, MSN, vaatan Youtube´i palju tahan, mingeid tõrkeid ei ole. Olen väga rahul. Mitte kaugel siit oli mu eelmine töökoht - teenust pakkus Kernel - see oli küll õuduste tipp, isegi tööd tegin vahel kodus, kui tööl jälle internet olematu unistus oli. Filme pole vaadanud ega alla laadinud, vat seda kiirust ei tea. Uuri, kui kaugel Sul mastid oleksid.
ReplyDelete