PÄEVAPILT

Kui ma siin päevad läbi hüplen saja tegemise vahel. siis mõnikord mõtlen, et kuidas see küll võiks kõrvaltvaatajale paista. Olen ma siis jänese, orava või hoopiski ahvi moodi:D.
Aga kui õhtuti vaatan otsa vaid tegemata või alustamist vajavatele töödele, ei saa ma aru, kuhu kaob mu aeg. No natike pilte, veidi arvutit, pliit, pesumasin, tolmuimeja, kõigeks mõned minutid, ja veel nipet näpet- ongi päev otsas.
Hommikul alustan jälle nagu juhmakas kits mitme hunniku vahel.:((( Ja õhtuks on nende arv ainult kasvanud:( Veidi blogisid, mõned telefonikõned, natike MSN-i, sekka veidi kommentaare, muu maailmas huvitav. Hea, et ma veel telekasõltlane pole. Ma vist ei oskagi selle mitme puldiga teda käima saada. Vahepeal nats midagi tõsisemat-asisemat, et päris loodri moodi välja ei näeks. Vaja oleks ka oma lubadusi täitma hakata, novembri lõpp terendab silme ees. Ohh, olen ju alustanud, aga vaimu pole peal ja miski ei edene. Ja need poolikud muud tööd ..... ööpäeva pikkus aina lüheneb. Unejutuks ikka raamatut ka veidi:))) Hee, ja puhata ja mängida tahaks ka veel natike:)))
Kogu mu tegevus meenutab mingit Browni liikumist. Näed siis, mis veel meelde tuli:))) Aga võibolla on see hoopis märk sellest, et hiiliv vanadusnõtrus annab endast märku. Siis pidid kõigepealt väga kauged asjad meenuma.
Hakka või endale päevaplaani tegema. Oh, see küll ei sobi. Või siis peaks uuesti tööle minema - reziim missugune ja kõik saab tehtud. Ei mingit lorutamist ja ajal oleks hoopis teine väärtus. No ei!
Aga tegelikult avastasin ma meie kodus hoopiski uue loodusseaduse - aja jäävuse seaduse. Just. See, mis minu ajast igasugu pudi-padi peale ära võetakse, saab endale hoopistükkis mees. Nüüd pean ma endale selgeks saama, kuidas tal see näppamine õnnestub ja siis endale midagi tagasi muterdama.
Kui minu tööks on mõnel päeval vaid mingi nässus järejehoidja ja kiiruga praetud verikäkid, siis mees on saanud valmis voh! sellise asja. Või noh, siis peaaegu valmis. Ehitis on 3-osaline - ühes auto, keskel küttepuud ja siis veel üks muu värgi kuur. Vihmaveerennid ja uksed ootavad veidi ja värvimine jääbki kevadeks. Aga ta on juba kasutatav

Aga tänane päev pole niisama tühja kulunud. Meil olid suure puutalgud. Viimasel minutil küll, aga väljas kuivanud???!!! 30m3 küttepuid sai lõpuks katuse alla. Ja see polnud lihtsalt vedamine 100 m kauguselt vana kuuri juurest. Et me kütame kogu elamist niisuguse kamin-ahjuga nagu on kasutusel norrakatel, siis kõigepealt oli vaja 60cm pikkused puud pooleks saagida. Tegijaid oli 5, naabrusest tuli lisaks poja perele üks kena noorpaar ka appi. Nii, et kokku 5 tegijat- aga 2 saagijat, 2 vedajat ja 2 ladujat. Siin saagimise juures jäi mulle ette üks lõhkikülmumise eest kummulikeeratud vihmaveetünn
See väike masinake oli täna ka üks väga tõhus abimees. Selle sõidu juures siin oli küll saagija veidi hätta jäänud ja koorem veidi poolik

aga palju-palju sai ka sedasi veetud

ja nii kerkisid riidad

Aga mis siis mina? Mina nagu ikka alati - soolast ja magusat ja kohvi ja kohvikõrvast ja lapselapsed. Ja tegelikult ei olegi mul kunagi selle söögitegemise vastu midagi. Ma olen vaid imestanud, et kuidas ma vanasti päevast-päeva nende suurte pottide-pannidega hakkama sain. Praeguseks olen ma juba ära harjunud järjest väiksemate nõudega ja siis on see nädalavahetus nagu ulmefilm:))

Praegu köeb kamin ja töömehed kõik saunas konte pehmemaks saamas.

Mind ootab täna veel suuuuur nõudevirn:(((, aga tuju on ikkagi hea. Täna oli ka ilm suurepärane. Homme võib siis torm tulla, kui ta just teisiti ei saa