ÕNN SÕITIS ÕUELE

Meil oli planeeritud Järvseljale sõit neljapäevaks, 14. aprilliks, aga seekordsele puuretkele pani karvase käe ette ilm. Sellist padusadu, ülivinget põhjatuult ja lumelörtsi poleks küll ette osanud ennustada. Aknast välja vaadates ütles Muhedikupapa, et lausa lumetükke sajab. Jah, helvestele see tükiline valge ollus ei sarnanenud küll.
Aga see õnnekoorem, mis veel täna üle ääre ajab, jõudis meile eile päikeselisel õhtupoolikul.

Ma teadsin küll, et kõike, mida hing himustas, me ise ära ei too, aga, et osa puid nii suured on, ei osanud küll arvata. Ühe hariliku tamme `Timuki` ja kahe suurelehise pärna `Pyramidalis Aurea` ja `Fastigiata` istutamiseks jääb meie endi jõud napiks. Nende raskete mullapallidega puude püstihoidmiseks ja istutamiseks ootame Jõumehe abi. Jäingi mõtlema, et me oleme küll suuri puid istutanud, aga niisuguseid küll mitte. Istutad maha ja ongi kohe pool parki olemas:) Vaatasin vast nädal tagasi, kui vanad fotod näppu juhtusid, oma pargi algusaastaid, kus hulk istutatud puid olid kui väikesed nutsud, mis väljagi ei paistnud.
Sammasja kasvuga sookasega `Columnaris`, lodjapuude, hädatarvilike pajude, mandžuuria sarapuu ja põõsastega saame hakkama. Tänast istutamist alustasime paljasjuursetega, ka neid oli seekordse saagi hulgas.
Ka kaks okkalist, mõlemad unistuste puud, kelleni siiani käed ei ulatunud, istutame ise. Ja päris hea, et ma eelmisel aastal neid Hollandist ei saanud. Kodumaal poogitu on igal juhul etem. Neile kahele peab veel suurema hoolega kohta valima kui haruldastele lehtpuudele. Harilik kuusk `Rydal` ja valge mänd `Pendula` lihtsalt peavad saama väga väärikad ja väljapaistvad elupaigad.
Kollane kibuvits e.kaputsiinroos (R.foetida) `Persian Yellow` ei kuulu samuti väga tavaliste ja kättesaadavate hulka.
Paar kõrrelist ja üks puuduolev sõnajalg oli samuti puude vahele mahutatud.
 Kõike kokku seekord 23 nimetust.
Meilt juba küsitakse, et kas liiaks ei lähe selline rabelemine. Aga taimemaailm on nii uskumatult    huvitavaks ja rikkalikuks muutunud, et ma peaksin peast päris soe olema, kui ma sellistele ahvatlustele järele ei anna. See oleks hullem kui koera kondiga õrritamine ja lõpuks sellest ilmajätmine.
Mis teha, me oleme metsa poole. Kas selle, mida istutame või siis ülekantud tähenduses, aga puudeta suur aed pole midagi väärt. Ja peale istutamise ju nendega mingit suurt, püsikutega võrreldavat hoolt, (peale paitamise) nad ei vaja. Ja just seepärast me läheme ikkagi veel sel kevadel Järvseljale, sest päris hulk puid jäi meid sinna ootama. Ja mitte ainult puude pärast. Kui vähemalt korra pole saanud selle taimeaias käia, polegi hooajal õiget maiku.
Ilmad on praegu head. Maa on veel sajust märg ja ma olen kindel, et istutamise ajal saame me veel vihma. Usun, et piisavalt. Ilmad on jahedad, kuumus ei saa uustulnukatest juurdujatele liiga teha. Midagi paremat, et jahedus veel paar nädalat püsiks ja puude pungad kinni hoiaks, praegu soovida ei oskagi.