Thursday, April 14, 2016

ESIMESED TIBUD ON LOETUD

Tänane paduvihmane ja lumelörtsine, tugeva tuule ja 3 soojakraadiga ilm õue ei kutsu. Ega ma virise, vihma oli juba hädasti vaja ja selle vastu, et taevast varakevadel ka väetist sajab, pole mul ka midagi. Kahju ainult, et igatsetud sõit Järvselga ära jäi. Kui oleks selle siiski ette võtnud, oleks ka tore olnud, terve aed oleks olnud meie päralt, sest teisi nii segaseid, kes sellise ilmaga end soojast toast välja ajavad, palju poleks olnud. Aga aia perenaisest oleks kahju olnud, nii, et mõistus siiski võitis.

Eile võtsime ette ja alustasime süstemaatilist aia ülevaatust. Muidu vaatad siia ja sinna ja siis jälle kolmandasse kohta ja mingit korralikku ülevaadet ikkagi pole.

Alustasin kivimüürist, sest teadsin seal kõige rohkem kadusid olevat.
11-aastane katse kaktuste kasvatamise võimalikkuse  kohta avamaal lõppes fiaskoga. Vaid paar sorti olid suuremate kahjustusteta. Mõnda püüame veel reanimeerida, aga mulle tundub, et asja neist enam ei saa. Külma nad ei karda, see sai juba ammu selgeks. Teadsin, et nii mõnedki neist ei talu talvist niiskust, aga, siiani polnud ühelgi sügistalvel niiskuse pärast mingeid probleeme. Läinud sügis oli muidugi erakordne. Kaktused püüdsid mitmel korral magama jääda, aga detsembrivihmades hakkasid nad uuesti ärkama ja kui rakud vett täis, siis loomulikult pididki nad otsa saama. Aga sedasi, et ma nad talveks mingi kile alla sean, pole meil isegi võimalust, kogu müüri ju ei kata, sest seal on ka mägisibulad ja kääbusmännid. Ja see polekski siis avamaa, vaid pooleldi katmikala kasvatus. Ja nii, et nad kasvavad pottides, mis talveks külmkasvuhoonesse viiakse, ma lihtsalt ei taha. Igasuguste taimede kasvatamise, mis sügiseks üles tuleb võtta või kuskile kuiva või sooja talvituma viia, lõpetasime me ammu.

Tundub, et ka kalmumännile (Pinus densiflora) `Oculus Draconis`- see on puhas niiskutundlik liik, on ka tänavune talv saatuslikuks saanud. Midagi on ta küljes veel elus, aga suurem osa okstest on surnud. Paljud okaspuude kasvatajad rääkisid juba paar aastat tagasi, et ta kadus neil isegi saartel juba pärast esimest talve. Temast aretatud sordid on ilmastikule palju vastupidavamad ja nad näevad head välja.
 Kõik teised uuekesed tunnevad end aga suurepäraselt ja see on hea uudis. Möödunud aastal. E.Smitilt saadud okanumpsikud on sügisel hoolega kasvanud ja talv neid kahjustanud pole.

Peenraroosidega on ka ilmselt asjad ühel pool, kõik nad on tänaseks maani maha lõigatud. Hea, et me pole roosikasvatajad ja see 5 sordikest pole kõneväärtki, sest kibuvitsad tunnevad end suurepäraselt ja selle üle on mul ainult hea meel. Kuidas on talvitunud sügisel saadud soomlased, veel aru ei saa.

Püsikutest on kindlalt läinud indiaani kukerrohi ja temast on mul küll väga kahju :( Kõigest veel ülevaadet pole, osa ju on alles tärkamas.

Teine murekoht olnuks mägisibulad. Kui arvestada, milliseid sõnumeid edastavad mõned aednikud, on meil nendega asjad väga hästi. Kõik vanemad olijad on suurepäraselt talvitunud. Lihtsalt paar näidet
`Othello` kasvab müürinurgas, kus tavaliselt lund pole, aga ta on visa ja vapper


`Shampoo` on lihtsalt imeline talvituja

Uued on talvitunud erinevalt. On neid, kes pole arugi saanud, et on olnud selline vastik talv
`Queen Elisabeth`


`Grosser Triumph`
Sajajalgne `Lipar`
 Hästi on talvitunud paljude sordid, kellest sain vaid ühe taimekese.
`Diane`

Isegi imepisike `Neon` ja `Elf` on elus.
Kuigi paljud sordid, kes suveks värvi muudavad, on praegu punased, on nende hulgas selliseid, kellelt naljalt pilku pöörata ei saa.
`Fuego`
Kõige efektsem on praegu minu arvates `Hart`, kuigi fotol see vist väga hästi välja ei tule.


On neid, kes on sel talvel kahjustada saanud, aga, et  noori rosette on palju, siis pole nendega midagi hullu lahti. Küll nad suvega kosuvad.
`Sahara Sonne` pole küll päris uus, Ta oli üldse väga visa paljunema, mõtlesin, et ta ei jää üldse pidama, aga mõned aastaga kasvatas päris kena kodariku. Tahab veidi puhastamist saada.

`Lucy Liu` on hoopis rohkem kannatada saanud, aga sort on alles.

Väga halvad on   lood siin . `Pacific Blue Ice` Tema ma lihtsalt pean uuesti saama.
`
Siin on olukord pisut parem, mõned noored on täiesti elujõulised.
Hukkunud on 40-st nimetusest vaid üks sort- A.Hannusti `Taara`. Tema sortidega on üldse asjad imelikud. Meil on neid olnud üksjagu, aga aastatega oleme neist kõigist ilma jäänud.
Väga efektseid ja kaugele paistvaid okkalisi on aed täis, aga müüris on praegu kõige ilusam ehk `Ophir`, teised hakkavad oma välimust kohendama, kui avanema hakkavad pungad.

Võrkiiristest puhkes `Natasha`, õrn ja ilus sort. Ja ilmutas end ka `Sea Greeni` libleke. Eks see sibul oli ka väike ja teatavasti on ta üldse üks kehv paljuneja. Hirmsasti igatseks ka sorti `White Caucasus`, ma isegi tean, kust teda saab. Peab J.Rukšansilt kataloogi paluma, tal on niikuinii ka uusi kanadalasi, kes meieni jõuavad muidu ehk saja aasta pärast.

Kõige varasem lehtija, üks parimaid hekipõõsaid, kellele ei loe ei külm ega vihm, on magesõstar `Schmidt`

7 comments:

  1. Kaktustest on kahju küll :(, oma sibulikke pole ma veel ükshaaval üle vaadanud, ´Taara ` on küll kahjustunud ja mõned veel, just need, mis ma pottides ostsin. Sõprade jagatud kribalad paistsid üldiselt kiirel vaatlusel elus olema, Pacific Blued pean homme uurima ja no muidugi ´Green Sea `lible leidsin mina ka eile kätte :D

    ReplyDelete
  2. White Caucasust võid Sa ka minu kaudu saada, eelmistel aastatel oli hirmkallis ja ma ei raatsinud ka endale osta, aga vaatasin 2015.aasta sügiskataloogi ja 10 sibuliku müügihinnaks tuleb 12 eurot, sellega kannatab juba osta. Eks ma ilmselt juulis panen inglaste võrkiiriste tellimise kitsamale ringile üles, kaup tuleb oktoobris ja siis ju tavaostja enam istutada ei julge.

    ReplyDelete
  3. Ma mõtlen, et vastu pidanud kaktused on nüüd palju väärtuslikumad, sest nad on äärmuslikes tingimustes välja sõelutud ellujääjad ja ennast tublilt tõestanud. Aga see talv oli tõesti karm. Meie aia kahjud ulatuvad ca 40 taksoninmeil i ja kolmandik neist on mägisibulad. Ära läksid mugul-askleepjas, kuld-sininokk, püsik-lobeelia, mätasnelke, mägi-teeleht, liivkanne, paar kellukat, kivirikku ja isegi üks sarvkannike. Samas oli heameel tõdeda, et selle jubeda jääkaane alt vabanedes paistsid iirised küll kõik elus ja terved olevat.:)

    ReplyDelete
  4. Minu Taarad on küll normis, kas tahad pojukest? Aga kaktused on minulgi nukrad ja mida soojemaks läheb, seda viletsam nende olukord ka tundub. Ja need kollased krookused, mis õitsema pole hakanud, ei hakkagi, nende talvel värvunud õiepungad võttis külm ära ilmselt. Kurb, aga mis parata!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kui Sa raatsid, siis oleks küll hea, kui Sa mõne pisikese potti torkaksid

      Delete
  5. Üleelanud on nende suurte kivide vahel väga ilusad

    ReplyDelete
  6. Väga olulised ülelugemised ja väärtustan selliseid postitusi kõrgelt!

    ReplyDelete